Laen kägistab Baltika juhte

Mulluse majandusaruande järgi on Baltika tuumikinvestor, ettevõtte juhtide poolt oma osaluse suurendamiseks loodud OÜ BMIG suurendanud Swedbankist võetud laenu 71,5 miljonile kroonile ning pantinud selle tagatiseks ligi 4 miljonit Baltika aktsiat ehk 93% oma koguosalusest. Aasta lõpus oli aga ühe väärtpaberi hind veel 61 krooni, eile maksis Baltika aktsia Tallinna börsil 22 krooni.

Eeldusel, et ettevõte sel aastal laenu suurendanud ei ole, tähendaks see praeguse aktsiahinna juures laenusumma võrdsustumist sellele tagatiseks seatud aktsiate koguväärtusega.

Teada on aga, et veel juunikuus suurendas BMIG osalust Baltikas 25,4 protsendile, kasutades selleks ka laenuraha. Need sammud ja üldine vilets seis börsil on viinud olukorrani, kus pank on asunud BMIGilt lisatagatist nõudma.

Asjaosalised on napisõnalisedEt panga nõuet täita, on Baltika juhatuse liikmed ning BMIGi osanikud Ülle Järv ja Boriss Loifenfeld tänavu pantinud ligi 90% veel aasta alguses nende käes olnud isiklikest aktsiatest. Alles möödunud nädalal seadsid nad laenu tagatiseks üheskoos kokku miljoni krooni väärtuses oma aktsiaid.

"Me ei ole teinud mitte midagi erilist. See on täiesti tavaline elu," selgitas olukorda Baltika finantsjuht Ülle Järv. "Mitte ükski Baltika juhtkonda kuuluv aktsionär ega ka OÜ BMIG ei ole müünud aktsiaid. Osa aktsiaid on antud täiendavateks laenugarantiideks, mistõttu ei kajastu nad ka eraisikute kontodel," lisas Järv.

Järve ja Loifenfeldi laenutagatiseks seatud miljon krooni on aga tõenäoliselt vaid jäämäe veepealne osa. Arvestades Swedbanki standardtingimusi, asub pank väärtpaberitagatisel võetud laenule tagatist nõudma juhul, kui tagatise väärtus on väiksem kui pooleteistkordne laenusumma. Laenu andmisel peab aga tagatis ületama laenusumma kahekordselt.Seega võib arvata, et tegelikult on Swedbank küsinud BMIG-ilt täiendavat garantiid kokku tunduvalt suuremas summas kui miljon krooni. Kui suur on summa täpselt ning millistest vahenditest on see kaetud, ei soostunud asjaosalised kommenteerima."Tõepoolest oleme kasutanud panga abi BMIGi aktsiaostude finantseerimisel. Samal põhjusel ei saa aga ka teie küsimustele sisuliselt vastata, kuna meie ja panga vahelistes lepingutes sisaldub konfidentsiaalsuse tingimus," vastas Äripäeva küsimustele Baltika juhatuse esimees ja BMIGi suurosanik Meelis Milder.

Sundmüügi vältimine sõltub lisatagatistest

"Usun, et BMIGi omanike jaoks oleks Baltika aktsiate sundlikvideerimine väga ebameeldiv asjade käik, kuna mitu selle omanikku osaleb ka Baltika juhtimises. Seega võib arvata, et BMIG teeb maksimaalseid jõupingutusi, et see nii ei läheks," ütles investeerimispanga LHV analüüsiosakonna juht Erki Kert.

See, kui suur on BMIGi käes olevate Baltika aktsiate sundmüügi tõenäosus, sõltub sellest, kas ja millises ulatuses suudab ettevõte leida pangale vastuvõetavaid lisatagatisi. "Arvestades Baltika aktsiate madalat likviidsust, on suures koguses aktsiate turule müümine väga keeruline. Selline lahendus oleks ebameeldiv nii BMIGi kui ka panga jaoks, kuna aktsia hind satuks edasise tugeva müügisurve alla. Seetõttu arvan, et juhul, kui BMIG ei suuda leida vajalikus ulatuses lisatagatisi, püütakse leida tehingule suuremat vastaspoolt," kirjeldas Kert võimalikku stsenaariumit aktsiate sundmüügi puhul.

Milder: olen valmis oma maja panti panema17. septembril 2002 toimus Baltikas aktsiaemissioon, mille tulemusena omandas Baltika juhtkond neile kuuluva investeerimisettevõtte OÜ BMIG kaudu 20,26 protsenti Baltika aktsiatest. Ettevõte väljastas 644 000 uut aktsiat hinnaga 36 krooni tükk. BRFi osalus langes 35,68 protsendile. Aktsiate ostmiseks võtsid Baltika juhid BMIGi nimel Swedbankist 16 miljonit krooni laenu, lisasid 7,2 miljonit krooni isiklikku raha ning pantisid kõik oma Baltika aktsiad. Baltika laenule garantiid ei andnud.

"Olen valmis oma maja panti panema," kirjeldas Milder Äripäevale juhtumit, kui BMIG jääb laenu tagasimaksmisega jänni.