Riigikogus 19. novembril toimuvale
lõpphääletusele saadetud kiirusmaks toob riigieelarvesse 360 miljonit
lisakrooni, mis teeb 720 krooni iga juhiloa omaniku kohta.
"Kas te ei leia, et oma rahva sellisel moel kuritegelikult risti löömine ja sellise küünilise rahanumbri sissekirjutamine igasugustesse arvutustesse on kuritegelik?" nurises Keskerakonna rahvasaadik Aivar Riisalu eilsel riigikogu istungil.
Liiklusseaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse (179 SE) muudatusi tutvustanud reformierakondlane Erik Salumäe kommenteeris: "Siis võib öelda, et kogu eelarveprotsess võib mingis mõttes olla kuritegelik, kui plaanitakse mingisuguseid tulusid."
Nn kiirusmaks rakendub kohe, kui kiiruskaamerad üles pannakse ning korralikult tööle hakkavad. Varem on meediast läbi käinud, nagu kiirusmaks hakkaks autojuhte ohustama alles 1. aprillist.
Tehniliselt näeb see välja niimoodi, et kiiruskaamera jäädvustab kihutava sõiduki numbri ja juhi äratuntava kujutise. Seejärel kontrollib politsei trahvikeskus, kellele sõiduk kuulub, ja saadab kas sõiduki omanikule või vastutavale kasutajale trahviteate.
Kui trahvitu kukru kergendamisega rahul pole, võib ta 30 päeva jooksul trahviteate vaidlustada. Kui inimene aga väidab, et polnud kihutamise aegu sõiduki roolis, tuleb politseile avaldada tegeliku juhi nimi. Seejärel saadetakse trahviteade sellele, kes autot väidetavalt juhtis.
Kui aga ka tema trahviteate vaidlustab, peab politsei väärteomenetluse korras tuvastama, kes autot tegelikult juhtis. Kui politsei seda teha ei suuda, väärteomenetlus lõpetatakse.
Kiirustrahvi puhul rakendatavat kirjalikku hoiatamismenetlust võib aga kasutada ka mistahes muu trahviteate, näiteks parkimistrahvi, edastamiseks.
Ühtlasi lubab muudetav seadus roolijoodikutelt jõuga vereproovi võtta.
Seotud lood
Politsei andmetel pole Eesti teedel veel
ühtki kihutajate trahvimiseks sobivat kiiruskaamerat, maanteeamet lubab esimesed
kaamerad paigaldada kevadeks.
Tänavu kolmandas kvartalis sagenes
antiradarite avastamine piiripunktides, teatas maksu- ja tolliamet.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.