Kiirusmaks täidab eelarveauku 360 miljoni krooniga

"Kas te ei leia, et oma rahva sellisel moel kuritegelikult risti löömine ja sellise küünilise rahanumbri sissekirjutamine igasugustesse arvutustesse on kuritegelik?" nurises Keskerakonna rahvasaadik Aivar Riisalu eilsel riigikogu istungil.

Liiklusseaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse (179 SE) muudatusi tutvustanud reformierakondlane Erik Salumäe kommenteeris: "Siis võib öelda, et kogu eelarveprotsess võib mingis mõttes olla kuritegelik, kui plaanitakse mingisuguseid tulusid."

Nn kiirusmaks rakendub kohe, kui kiiruskaamerad üles pannakse ning korralikult tööle hakkavad. Varem on meediast läbi käinud, nagu kiirusmaks hakkaks autojuhte ohustama alles 1. aprillist.

Tehniliselt näeb see välja niimoodi, et kiiruskaamera jäädvustab kihutava sõiduki numbri ja juhi äratuntava kujutise. Seejärel kontrollib politsei trahvikeskus, kellele sõiduk kuulub, ja saadab kas sõiduki omanikule või vastutavale kasutajale trahviteate.

Kui trahvitu kukru kergendamisega rahul pole, võib ta 30 päeva jooksul trahviteate vaidlustada. Kui inimene aga väidab, et polnud kihutamise aegu sõiduki roolis, tuleb politseile avaldada tegeliku juhi nimi. Seejärel saadetakse trahviteade sellele, kes autot väidetavalt juhtis.

Kui aga ka tema trahviteate vaidlustab, peab politsei väärteomenetluse korras tuvastama, kes autot tegelikult juhtis. Kui politsei seda teha ei suuda, väärteomenetlus lõpetatakse.

Kiirustrahvi puhul rakendatavat kirjalikku hoiatamismenetlust võib aga kasutada ka mistahes muu trahviteate, näiteks parkimistrahvi, edastamiseks.

Ühtlasi lubab muudetav seadus roolijoodikutelt jõuga vereproovi võtta.