Politsei andmetel pole Eesti teedel veel
ühtki kihutajate trahvimiseks sobivat kiiruskaamerat, maanteeamet lubab esimesed
kaamerad paigaldada kevadeks.
Maanteeameti liikluskorralduse osakonna peaspetsialist Siim Vaikmaa ütles aripaev.ee-le, et praeguse kava järgi tulevad kiiruskaamerad Tallinn-Tartu maanteele 2009. aasta kevadel.
"Protsess viibis seadusandluse taga ja olid vaidlustused," põhjendas Vaikmaa.
Kiiruskaamerate ostuks tuleb raha riigieelarvest, aga kui palju neile kulub, pole tänaseni selge. "Kuna leping on meil sõlmimata, ei saa kahjuks kommenteerida," sõnas Vaikmaa.
Esimeses etapis paigaldatakse Tallinn-Tartu maanteele 16 kiiruskaamerat. Kui need end õigustavad, laiendatakse kiiruskaamerate projekti Eesti teistele ohtlikele maanteelõikudele ja liiklussõlmedele.
Maanteeamet alustas kiiruskaamerate kavandamist üle viie aasta tagasi. 2003. aastal uuris inseneribüroo Stratum automaatse kiirusjärelevalve projekti eeldusi ja 2005. aastal kiiruskaamerate kohavalikut.
2005. aastal oli 41% autojuhtidest kiiruskaamerate vastu. Eriti olid vastu alla 20aastased autojuhid, kelle vastalisuse protsent ulatus 54ni.
Kiiruskaamerast pole abi, kui autojuht kannab päikeseprille, on päikesesirmi näo ette keeranud või palitukrae üles tõstnud. Ehkki see pole seaduslik, kaetakse auto registreerimismärke ka valgustpeegeldava materjaliga. Kiiruskaamera ei suuda selliseid numbrimärke loetavalt jäädvustada.
Reaalseks ohuks peetakse ka ülisuurt väärteomenetluste arvu, mille kiiruskaamerad endaga kaasa võivad tuua, selgub maanteeameti kodulehelt.
Seotud lood
Riigikogus 19. novembril toimuvale
lõpphääletusele saadetud kiirusmaks toob riigieelarvesse 360 miljonit
lisakrooni, mis teeb 720 krooni iga juhiloa omaniku kohta.
Tänavu kolmandas kvartalis sagenes
antiradarite avastamine piiripunktides, teatas maksu- ja tolliamet.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.