• OMX Baltic−0,5%292,17
  • OMX Riga−0,07%889,64
  • OMX Tallinn−0,37%1 858,23
  • OMX Vilnius−0,1%1 140,87
  • S&P 5000,49%5 599,3
  • DOW 30−0,2%41 350,93
  • Nasdaq 1,22%17 648,45
  • FTSE 1000,53%8 540,97
  • Nikkei 2250,11%36 860,62
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%94,83
  • OMX Baltic−0,5%292,17
  • OMX Riga−0,07%889,64
  • OMX Tallinn−0,37%1 858,23
  • OMX Vilnius−0,1%1 140,87
  • S&P 5000,49%5 599,3
  • DOW 30−0,2%41 350,93
  • Nasdaq 1,22%17 648,45
  • FTSE 1000,53%8 540,97
  • Nikkei 2250,11%36 860,62
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%94,83
  • 13.11.08, 21:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kümme müüti ajust: inimaju on suurim

Paljud loomad omavad hämmastavaid võimeid ja oskusi, mida veel mõned aastakümned tagasi peeti vaid inimestele omaseks. Näiteks oskavad loomad lahendada probleeme loovalt, neile on omane eneseteadvus, kaastunne ning oskus õppida tööriistu kasutama.
Seetõttu ei suuda teadlased kuigi edukalt kokku leppida, mis inimese intelligentsi teiste loomade omast eristab. Küll aga ollakse ühel meelel selles osas, et inimene on kõige intelligentsem teadaolev elusolend. Ühiskonnas, kus suuremat peetakse enamasti paremaks, võiks mõelda, et meil peab olema ka kõige suurem aju. Tegelikult see päris nii ei ole.
Keskmine inimaju kaalub 1361 grammi. Samuti väga intelligentseks loomaks peetava delfiini aju on umbes sama suur. Kuid näiteks kašeloti aju kaalub 7800 grammi, ehkki eriti intelligentseks loomaks teda üldiselt ei peeta. Urukoera aju kaalub vaid 72 grammi, inimese lähedase sugulase orangutangi aju kaal on 370 grammi. Nii koerad kui inimahvid on üsna nutikad, kuid neil on võrdlemisi väike aju. Varblase aju kaalub aga vaid mõne grammi.
Neist näidetest on selgelt näha seos kehamassi ja aju suuruse vahel. Üldiselt on aju seda suurem, mida suurem on loom, sest suurem keha tähendab ka suuremat koljut ning ruumi suurema aju mahutamiseks on enam. Suhe kehamassi ja ajumassi vahel pole aga konstantne ning see näibki olevat üks võimalusi looma intelligentsuse hindamiseks. Delfiin kaalub keskmiselt 158 kg, kašelott aga 13 tonni. Seega on kašelott delfiinist üle 80 korra suurem, kuid aju on vaid kuus korda suurem.
Urukoer kaalub vaid 11 kilo, mistõttu ei jää tema väike 72-grammine aju delfiini omale kehamassi suhtes kuigi palju alla. Inimese ajumassi ja kehamassi suhe on keskmiselt 1:50. Teistel imetajatel on see keskmiselt 1:180 ning lindudel 1:220. Seega on inimestel kindlasti suhteliselt suurim aju võrreldes kõigi teiste loomadega.
Intelligentsust ei saa siiski määrata vaid kehamassi ja ajumassi suhte alusel. Olulist rolli mängivad ka aju osade suhtelised suurused, sest neil on erinevad ülesanded. Näiteks on inimestel ja ka teistel imetajatel võrreldes lindude, roomajate ja kaladega väga suur peaajukoor, millel on oluline roll mälule, tähelepanuvõimele, mõtlemisele ja keelelisele võimekusele. Ka aju suurust arvestades on inimeste peaajukoor kõigi teiste imetajate omast selgelt suurim.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele