See on ilmselt kõige levinum müüt. Erinevas
vormis olevat seda mõtet väljendanud mitmed kuulsad inimesed, teiste hulgas ka
Albert Einstein. Kust sai see alguse?
Paljud allikad viitavad 20. sajandi esimestele aastatele, mil Ameerika psühholoog William James väitis, et keskmine inimene kasutab harva enamat kui vaid väikest osa oma potentsiaalist. Kuidagi muundus see lause aga kujule, mis väidab, et inimene kasutab vaid kümmet protsenti oma ajust.
See tundub väga kummaline. Miks on siis inimestel vaja nii suurt aju, kui me sellele tegelikult rakendust ei oska leida? Igatahes on paljud ettevõtlikud inimesed ideest kinni hakanud, et selle arvel raha teha või oma uskumustele kinnitust leida.
On kirjutatud raamatuid ja mõeldud välja programme, mis väidetavalt aitavad inimestel kasutada ka seni kasutuna seisnud 90 protsenti ajust. Üleloomulikesse võimetesse uskujad peavad seda aga tõendiks, et just selle tavaolukorras kasutu ajuosa kasutamise oskus ongi selgeltnägemise ja teiste sarnaste võimete taga.
Tegelikkus on aga karm – see müüt on sulaselge jama. Lisaks sajale miljardile neuronile on ajus ka teist tüüpi rakke, kuid kõik nad on kasutuses. Inimene võib invaliidistuda kõigest väikeste ajukahjustuste tagajärjel, mis võivad asuda väga erinevais aju piirkondades. Aju skaneerimine näitab, et aju on alati aktiivne. Mõned aju piirkonnad küll enam kui teised, sõltuvalt sellest, mida me parajasti teeme.
Seega ei ole ajus olemas mingit müstilist osa, mida inimene üldse ei kasuta. See aga loomulikult ei tähenda, et oma võimeid poleks võimalik parandada. Aju regulaarse treenimisega on inimesel oma teoreetilisele vaimsete võimete piirile kindlasti võimalik jõuda lähemale.
Seotud lood
Küllaltki laialt on levinud arvamus, et
valitsused, ettevõtted ja meedia manipuleerivad inimeste alateadvusega. Seda
tehakse läbi peidetud sõnumite, mida inimene teadlikult tähele ei pane, kuid mis
ometigi teda mõjutavad.
Piisab vaid ühest pilgust joobnud
inimesele, et veenduda – alkohol omab ajule tugevat mõju. Segane kõne,
aeglustunud mõttetegevus ning ebatäpsed liigutused on tundemärgid, mille järgi
purjus inimesele on lihtne diagnoosi panna. Nende muutuste taga on alkoholi mõju
ajule.
Kes ei tunneks mõnikord, et aju vajaks
väikest energialaengut? Nüüd on selleks võimalus leitud. Teadlased arvavad, et
aju elektriline stimuleerimine võib õppimist kiirendada.
Ajuvigastused on väga ohtlikud, sest aju on
inimese tähtsaim organ, mis vastutab kogu ülejäänud organismi normaalse
talitluse eest. Paljudele inimestele näib seetõttu, et ajukahjustused on
pöördumatud ning kui nad just ei jäta inimest täielikult vegetatiivsesse
seisundisse, siis vähemalt terve elu püsivasse vaimsesse või füüsilisse puudesse
küll.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.