Kümme müüti ajust: inimene kasutab vaid kümnendikku ajust

Küllaltki laialt on levinud arvamus, et valitsused, ettevõtted ja meedia manipuleerivad inimeste alateadvusega. Seda tehakse läbi peidetud sõnumite, mida inimene teadlikult tähele ei pane, kuid mis ometigi teda mõjutavad.

Piisab vaid ühest pilgust joobnud inimesele, et veenduda – alkohol omab ajule tugevat mõju. Segane kõne, aeglustunud mõttetegevus ning ebatäpsed liigutused on tundemärgid, mille järgi purjus inimesele on lihtne diagnoosi panna. Nende muutuste taga on alkoholi mõju ajule.

Kes ei tunneks mõnikord, et aju vajaks väikest energialaengut? Nüüd on selleks võimalus leitud. Teadlased arvavad, et aju elektriline stimuleerimine võib õppimist kiirendada.

Ajuvigastused on väga ohtlikud, sest aju on inimese tähtsaim organ, mis vastutab kogu ülejäänud organismi normaalse talitluse eest. Paljudele inimestele näib seetõttu, et ajukahjustused on pöördumatud ning kui nad just ei jäta inimest täielikult vegetatiivsesse seisundisse, siis vähemalt terve elu püsivasse vaimsesse või füüsilisse puudesse küll.

Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.