Viljar Arakas: pangad kardavad ettevõtjatele laenata

2005. aastal pakuti raha uksest ja aknast nii, et sai ei jõudnud seda raha vastugi võtta," meenutas mitmeid aastaid Arco Vara juhtinud Arakas. "Nüüd tahetakse seda raha tagasi saada, kuigi ükski kinnisvaraprojekt ei too nii kiiresti raha tagasi. Sama probleem on ka teistes sektorites," rääkis ta.

Arakas pakkus, et ehk oleks abi, kui valitsus suhtleks Rootsi pankade tippjuhtkondadega ja selgitaks neile, kuidas siin Eestis asjad tegelikult on. Rahvusvahelises meedias leiab Eesti praegu kajastamist vaid negatiivsest küljest ja enamasti on negatiivset võimendatud.

"Teema, mida ettevõtjad täna iga päev arutavad – kas sa said arvelduskrediiti, kas said seda pikendada või pead kohe tagasi maksma. Ja need jutud lähevad üha valjemaks," lisas Arakas. Samas on odava laenuraha laksu kätte saanud nii Soome, Rootsi, Jaapan kui ka Saksamaa ja arengu mõttes on see nagu paratamatus.

"Need ajad on läbi, kus iga ehitaja, kes labida najal magas, sai 30 000 krooni palka," ütles Arakas. Tema hinnangul kestis kauboikapitalism Eestis seitse aastat ja on nüüd õnneks otsa saanud. Ülejäänud idabloki riigid on aga endiselt kauboikapitalismi arengustaadiumis.

Nn võitjate põlvkond on tänaseks saanud nii vanaks, et ei viitsi enam töötada. Noorte ettevõtjate põlvkond on võitjate põlvkonnaga võrreldes, kelle vanus algab nelja või viiega, tunduvalt haritum.

"Kahjuks me vaatame täna vastu pankrotiajastule. Ameerikas arvatakse, et juht pole seni õige tippjuht, kuni ta pole pankrotti läbi elanud, kuid Euroopas on pankrot lõplik kohtuotsus," rääkis Arakas. Ta avaldas arvamust, et Eesti meedia on ebaõnnestumiste suhtes pisut liiga kriitiline. See peletab noori ettevõtlusest eemale, võtab neilt julguse proovida.

"Parimad ettevõtted saavad alguse olukorras, kus me täna oleme," märkis Arakas ja lisas, et seda muidugi juhul, kui alustavatel noore põlvkonna ettevõtjatel õnnestub hankida raha.