• OMX Baltic−0,16%271,48
  • OMX Riga0,79%869,3
  • OMX Tallinn−0,06%1 731,57
  • OMX Vilnius0,03%1 064,69
  • S&P 500−1,11%5 970,84
  • DOW 30−0,77%42 992,21
  • Nasdaq −1,49%19 722,03
  • FTSE 1000,16%8 149,78
  • Nikkei 2251,8%40 281,16
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%110
  • OMX Baltic−0,16%271,48
  • OMX Riga0,79%869,3
  • OMX Tallinn−0,06%1 731,57
  • OMX Vilnius0,03%1 064,69
  • S&P 500−1,11%5 970,84
  • DOW 30−0,77%42 992,21
  • Nasdaq −1,49%19 722,03
  • FTSE 1000,16%8 149,78
  • Nikkei 2251,8%40 281,16
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%110
  • 17.11.08, 20:54
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Endine justiitsminister: ratsarünnakuga kohtusüsteemi ei muuda

Kohtumenetluste aeglus on läbi aastate olnud meie kohtusüsteemi üheks probleemiks, kuid kahjuks ratsarünnaku ja loosungitega siin olulist muudatust teha ei ole võimalik, ütles endine justiitsminister Ken – Marti Vaher.
Järgneb riigikogu õiguskomisjoni esimehe Ken – Marti Vaheri kommentaar:
„Seadused näevad ka täna ette selle, et kohtud peavad otsuseni jõudma võimalikult lühikese aja jooksul. Alles mõned kuud tagasi võttis näiteks Riigikogu vastu seaduse, millega kehtestati kriminaalmenetluses kohtumenetluste viivitamatuse ja katkematuse põhimõte. Ka tähtajalisi määranguid on seaduses sätestatud, näiteks nähti aastaid tagasi ette, et halduskohus pidi otsuse tegema üldjuhul kuu aja jooksul. Sanktsiooniga seda tähtaega muidugi ei tagatud, mistõttu sisuliselt oli tegemist tühja sättega, mida ei suudetud täita ja mis ka mõni aasta tagasi seetõttu tühistati.
Kui justiitsminister tahab aga nüüd hakata kohtuid karistama selle eest, et need ei jõua 100 päevaga langetada otsuseid, siis on väga küsitav sellise lahenduse sobilikkus euroopalikku õigusriiki.
Kohtumenetluste kiirus on paljuski seotud kohtu käsutuses olevate ressurssidega nii rahaliste vahenditega kui näiteks kohtu abiteenistujate arvu ja kvaliteediga. Lisaks mängib rolli eluks ajaks ametisse nimetatud kohtunike endi ettevalmistus ja professionaalsus. Samuti saab kohtumenetluste kiirust tõsta kaasaegsete infotehnoloogiliste lahendustega, mis kiirendaks lihtsamates kohtuasjades lahendusele jõudmist. Viimaseks näiteks on maksekäsu kiirmenetluse kehtestamine, mis võimaldab juba alates 2006. aasta algusest lahendada lihtsamaid võlaõiguslikke vaidlusi üsna kiiresti.
100 päevaga (või siis kolm astet aastaga) kohtuotsuse saamine on täna ja on ilmselt ka tulevikus paljudes asjades realistlik, kuid see oleneb alati iga konkreetse kohtuasja keerukusest, menetlusliigist ja ka menetlusosaliste käitumisest. On selge, et kohtumenetluse kiirus üksinda ei ole iseseisev väärtus, vaid seda tuleb käsitleda alati koos kohtuotsuse kvaliteediga, mis on siiski peamine väärtus. Ehk teisisõnu ei tohiks tulemust tuua protsessile ohvriks, sest see kahjustaks riigi usaldusväärsust ja kodanikuühiskonda laiemalt.“
Praegune justiitsminister Rein Lang pakkus Reformierakonna majanduskonverentsil Restart! välja idee muuta seadust nii, et kohtuotsus tuleb teha 100 päevaga. Tema sõnul võiks siis kolmest astmest läbi käinud ja jõustunud kohtuotsuse sel juhul saada kätte aastaga.
Aripaev.ee palus Ken – Marti Vaherilt kommentaari tänase päevaküsimuse, kas on realistlik 100 päevaga saada kohtuotsust, raames.

Seotud lood

Uudised
  • 15.11.08, 16:22
Langi retseptid majanduse restaritmiseks
Justiitsminister Rein Lang tulistas Reformierakonna majanduskonverentsil Restart! majanduse taaskäivitamise ideid kui kuulipildujast.
Uudised
  • 17.11.08, 18:50
Reinsalu: kohtuvaidlused võiks kiiremini lahenduse leida
Kohtuid ei saa kammitseda raamidesse, et nad peavad 100 päevaga suutma teha kohtuotsuse, kuigi kohtumenetluse kiirendamine võiks olla suund, mille poole pürgida, möönis riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Urmas Reinsalu.
  • ST
Sisuturundus
  • 27.12.24, 16:38
Tehnoloogia puudumine ei heiduta, lennujaam võttis ambitsioonika eesmärgi
Tallinna Lennujaam tahab saavutada süsinikuneutraalsuse järgmisel ja kliimaneutraalsuse 2030. aastal. Neist viimane eesmärk on Tallinna Lennujaama finantsjuhi ja juhatuse liikme Anneli Turkini sõnul ambitsioonikas ja väljakutsuv, sest kõiki tehnoloogiaid selle saavutamiseks veel olemas ei ole.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele