Narkootikumide mõju ajule on uuritud, kuid
tulemused ei ole üheselt tõlgendatavad. Seetõttu arvavad mõned, et ainult kõige
karmimatel narkootikumidel on ajule pikaajaline mõju, samas on ka neid, kes
usuvad, et ajule mõjub kahjustavalt ükskõik milline narkootikum, isegi ühekordne
kasutamine.
Heaks näiteks arvamuste paljususe kohta on marihuaana. Kanepi suitsetamine tekitab ühe hiljutise uuringu alusel vaid kergeid mäluprobleeme, kuid on ka väidetud, et selle tagajärjel väheneb teatud ajuosade maht. Kokaiini ja ecstasy kohta on aga levinud arvamus, et nende tarvitamise tagajärjel muutub aju auklikuks.
Nii hull asi siiski ei ole. Augud ajusse võib inimene saada vaid füüsilise trauma tagajärjel. Aga mõju ajule, nii lühi- kui pikaajaline, on narkootikumidel kindlasti olemas. Üheks näiteks on neurotransmitterite (ajus närvisignaale edasi kandvad kemikaalid) mõju vähenemine. Dopamiin on üks neurotransmittereist, mille mõju vähenemine sunnibki narkomaane doose üha suurendama, et samasugust kaifi saada.
Neurotransmitterite tasakaalu paigast nihkumine võib tekitada probleeme ka neuronite normaalsele talitlusele, kuid pole selge, kas selline mõju on jääv või kaob aja jooksul.
Ühe sel aastal New Scientistis avaldatud uurimuse kohaselt põhjustab narkootikumide tarvitamine teatud ajuosade suurenemise, mis põhjustab ajus jääva muutuse. Artikli autorite arvates võib see olla põhjuseks, miks narkosõltlaste käitumine on tihti ettearvamatu.
Seega on arutelu narkootikumide mõjust ajule käimas ning selgust on veel väga vähe. Aju augustumise võimaluse võib aga ilmselt küll välistada.