Nokia nõukogu esimehe Jorma Ollila arvates
on Soome majanduse olukord sedavõrd tõsine, et valitsuse plaanitud
maksukärbetest ja avaliku sektori investeeringutest ei piisa, kirjutab tänane
Helsingin Sanomat.
„Kogu maailmamajandus on raskustes. Soome valitsus ei suuda tõrjuda kogu maailmamajanduse probleeme ning ka me ise ei pääse terve nahaga,“ ütles Ollila eile Soome kaubanduskoja 90. sünnipäeva üritusel. „Saame aga raskustega kohaneda väiksemate kahjudega ning kiirendada majanduse naasmist hõivet suurendava kasvu rajale,“ ütles Ollila.
"Iseennast toitvat langust saab peatada vaid eriti jõuliste abinõudega. Valitsus peaks kaaluma lisameetmeid nõudlust ja hõivet hoidva majanduskasvu toetamiseks," ütles Ollila.
Ollila kiitis Soome valitsuse lisaeelarve otsust, mis kasvõi riigi võlakoorma kasvatamise hinnaga on valmis majandust ergutama.
„Soome avaliku sektori finantsid, kui juurde arvata ka pensionifondid, on arvestatavas ülejäägis. See annab manööverdamisruumi ja aega raskustega kohanemiseks. Millal seda manööverdamisruumi siis veel kasutada kui mitte nüüd,“ ütles Ollila.
Ollila kutsus üles ajastama just praegusele ajale koolide ja muude hoonete remonditöid, kiitis maksude alandamist, mis toetab ostujõudu ning kutsus kaupmehi üles toidu käibemaksu langetamist hindadesse üle kandma. „Muidu on kohe ilmne, et konkurents jaekaubanduses ei toimi nagu vaja,“ ütles ta.
Ollila usub, et ka Soome ettevõtte tulumaks hakkab lähiaastatel langema ning et dividende ei oleks vaja tänasega võrreldes kõrgemalt maksustada.
Seotud lood
Rootsi mõjukaimad suurettevõtjad kutsuvad
valitsust ja keskpanka appi majandusele, mis on silmitsi tõsiseima kriisiga
1930nendatest aastatest.
Soome valitsus on valmis ekspordifirmasid
laenudega aitama, sest pangad on laenukraanid kinni keeranud ja majandus
kannatab.
Soome rahandusministeerium kärpis täna
järsult Soome tuleva aasta SKP prognoosi – veel augustis loodetud 1,8% asemel
kasvab Soome majandus tuleval aastal 0,5%.
Soome riiklik uurimiskeskus VTT prognoosib
tuleval aastal Soomes ehitussektoris 10%st langust, töökohti võib ehituses ja
sellega seotud valdkondades kaduda kuni 50 000, kirjutab tänane Helsingin
Sanomat.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.