Majandust võiks kõrvutada malega või
tarkade otsustega, kus käigud peavad andma kokku häid tulemusi, ütles
Nordea panga juht Vahur Kraft.
"Üks samm võib olla negatiivne, aga sammude kombinatsioon on see, mis tagab edu," tõmbas Kraft tänasel Nordea panga majandusprognoosi tutvustusel paralleeli malega.
Tema sõnul on küsimus, kas majandus hakkab tõusma 2010 või 2011 see koht, kus analüütikute arvamused lähevad lahku. Kraft ise prognoosis, et pigem on see ja järgmine negatiivse kasvuga aastad ning kerge kasvu toob meile alles 2010. aasta. Teiselt poolt on kasvamine ja mittekasvamine otseselt seotud välistingimuste ja sisemiste asjaolude kokkusattumisega, lisas ta.
Pangajuhi sõnul ootab meid ees neli dilemmat.
1. Eelarvedefitsiit või majanduskriis ehk kui suur saab olema eelarve puudujääk ning kas mahume Maastrichti kriteeriumitesse. "Riigi poolt on võimalik mõndagi majanduse leevendamiseks ära teha," ütles Kraft. Tema sõnul pole eurole üleminek enne aastaid 2011 või 2012 reaalne, kuna Eesti riigieelarve ei pruugi mahtuda Maastrichti kolmeprotsendise kriteeriumi sisse. Inflatsioonikriteeriumi täitmist pidasid Nordea analüütikud reaalsemaks.
2. Kas riik peaks võtma laenu või mitte. Krafti sõnul on Eestil ühelt poolt madal võlakoormus ning teisalt turgutaks laen majandust. "Euroopa liidu struktuurfondide ära kasutamine ja valitsuse omafinantseerimine aitaks kaasa majandustsükli uuele tõusule," kinnitas ta.
3. Reaalpalga langus või reaalne tööpuudus. Pangajuhi sõnul näitasid palgad langust, kuigi kolmas kvartal suutis üllatada. Kraft kordas sama, mida on ka varem mitmed arvamusliidrid väljendanud, et siiani kasvas palk kiiremini kui tootlikkus. Praegu ongi tema sõnul Eesti ees küsimused, kas surve reaalpalkade alanemisele on piisavalt tugev ja kas suudetakse hoida konkurentsivõimet või mitte. Tööpuudus suureneb nii ehk naa, kas 8 või 10%, see pole hetkel veel kindel, lisas ta.
4. Kas anda laenu või mitte. Möödunud aastal oli laenukasv 60-70% vahel, praegu on see alla 10%. Krafti arvates ei tohiks lõpetada reaalsektori finantseerimist ning laenu kasv ei või minna negatiivseks.
Nordea pank teatas täna, et 2009. aastal võib Eesti SKP kahaneda 3,3% ning esmaseid paranemise märke on oodata alles aastal 2010.
Seotud lood
Nordea pank eitas võimalust, et sarnaselt
Soomega tõstetakse ka Eestis ühepoolselt laenumarginaale. Aripaev.ee küsimustele
vastas Nordea panga juht Vahur Kraft.
2009. aastal võib Eesti SKP kahaneda 3,3%
ning esmaseid paranemise märke on oodata alles aastal 2010, seisab täna
avaldatud Nordea panga majandusprognoosis.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.