Eesti Post plaanib teenida järgmisel aastal
majandustegevusest kasumit 22 miljonit krooni.
2009. aasta eelarve tulude kavandamisel on lähtutud konservatiivsest prognoosist, teatas Eesti Post täna. Ettevõtte järgmise aasta eelarve kogumahuks on 1,01 miljardit krooni.
Eelarvet hakkab homme arutama Eesti Posti nõukogu. "Selle koostamisel on arvestatud teguritega, mis mõjutavad eelseisvat aastat – postiteenuste turu avanemine Eestis ning üldine majandusseis. Postiettevõtte jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalike investeeringute ja tegevuste planeerimisel on lähtutud säästlikust ja paindlikust mõtteviisist," kommenteeris eelarvet postifirma nõukogu esimees Meelis Atonen.
Eesti Posti juht Ahti Kallaste tunnistas, et järgnev aasta tuleb firmale majanduslikult raske. "Oluline on majanduskeskkonna tingimustes ellu jääda ning tagada ettevõtte jätkusuutlikkus," sõnas ta.
Kallaste kinnitusel korrigeeriti Eesti Posti tulemusüksuste eelarveid eelarve kaitsmiste käigus lähtuvalt ettevõtte strateegilistest eesmärkidest, tegevuskavast ja tulemuskaardist. "Prognoosisime tulusid vägagi konservatiivselt, turud langevad ja oleme arvestanud, et enamus kliente vaatavad oma järgmise aasta kulutused üle kriitilise pilguga," lisas ta.
Lähiaastatel panustab Eesti Post olemasolevatesse teenustesse, et säilitada tänane turuosa. Samas on firma teatel oluline investeerida ka uutesse valdkondadesse nagu logistika ja infologistika, et tagada ettevõtte kasv ja jätkusuutlikkus ning püstitatud eesmärkide täitmine.
Kui viimasel paaril aastal on ettevõtte investeeringute maht jäänud 70-100 miljoni krooni piiresse, siis aastaks 2009 on investeeringuteks planeeritud 78,3 miljonit krooni.
Eesti Posti eelarve kinnitab ettevõtte nõukogu, kuhu kuuluvad lisaks Atonenile Tauno Tuula, Toomas Leito, Reet Roos, Mario Lambing, Erich Teigamägi ja Indrek Raudne.
Seotud lood
Eesti Posti nõukogu esimehe Meelis Atoneni
sõnul võib firma järgmisel aastal koondada kuni 300 inimesest.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.