Ehkki poliitikud korrutavad vajadusest euro
kasutusele võtta nii kiiresti kui võimalik, see Eesti tööstust ellu ei
ärata ning majandust kriisist välja ei aita, rääkisid majandusteadlased
ajalehele Vesti Dnja.
Poliitikud kas valetavad teadlikult või lihtsalt eksivad, vahendasid Vesti Dnja artiklit Delfi venekeelsed veebilehed Eestis ja Lätis. Majandusteadlased ei usu poliitikute jutte. Nad kinnitavad, et euro ei aita lahendada Eesti majandusprobleeme.
Viimasel ajal on Eestis taas moodi läinud jutud eurole üleminekust. Poliitikud ja ministrid räägivad lausa ühel häälel, et praeguse valitsuse esmaseks ülesandeks on üleminek eurole, kuna see päästab kogu maa majanduskriisist. Uueks eurole ülemineku tähtajaks on seatud 2010. aasta.
"Muidugi see ei aita," kommenteeris majanduse ja juhtimise instituudi Ecomen majandusprofessor Aleksandr Lukjanov. "Kui me midagi ei tooda ja meil pole midagi müüa, siis pole meile millegi eest ka maksta. Seega pole mingit tähtsust, milline valuuta meil siin käibel on."
Lukjanovi hinnangul on eurojutud järjekordne poliitiline vangerdus, millega püütakse avalikkuse tähelepanu tegelikest probleemidest kõrvale juhtida: näe, vaat seal on õnn, päris lähedal, läheme üle eurole ja kõik saab korda.
"Meie majanduse suurim probleem on ekspordi puudumine, ja ma ei kujuta endale ette, mil moel ühe valuuta asendamine teisega meie tööstuse ellu ärataks," tunnistas Tartu ülikooli majandusprofessor Olev Paju. Tema hinnangul on eurole üleminek lihtsalt üks tehniline protsess, mis ei avalda ettevõtetele ega ka inimeste igapäevaelule mingitki märkimisväärset mõju.
Sama meelt oli Tartu ülikooli professor Janno Reiljan. "Astumine eurotsooni ei lahenda ühtki meie majanduse põhiprobleemi, mis põhinevad tarbimisel ja spekulatsioonil, ega ka probleeme tööstuses," ütles ta. "Ainuke asi, milles euro võib meid tulevikus aidata, ta võib meid päästa valuutakriisist," lisas majandusprofessor.
Eesti-Ameerika äriakadeemia majandusprofessor Vladimir Nemtšinov oli samuti veendunud, et euro pole mingi imerohi Eesti majandusprobleemide ravimiseks.
"See, kas meil on tulevikus kroon või euro, ei muuda peamist: riigil puudub selge arenguplaan. Ilma selleta pole minu meelest võimalik stabiilset ja positiivset majanduse arengut kindlustada," rääkis ta. "Aga kui poliitikud ei kujuta ette, kuhu ja kuidas peab majandus liikuma, loobivad nad ka meid küljelt küljele, mistõttu lööb mistahes kriis meid valusamalt kui teisi."
Seotud lood
Ülemaailmne majanduskriis lükkab edasi
Poola, Ungari ja Tšehhi liitumist euroalaga, kirjutab agentuur Bloomberg.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.