Sarkozy kohtus Hiina meelehärmiks Dalai-Laamaga

Lisaks Sarkozyle olid Dalai-Laamal seekordse Euroopa-visiidi käigus kohtumised Euroopa Parlamendi presidendi Hans-Gert Pötteringiga , Tšehhi Vabariigi peaministri Mirek Topolaneki ning Poola peaministri Donald Tuskiga. Tema Pühadusega kohtusid ka Tšehhi ja Poola suurmehed Vaclav Havel ja Lech Walesa. Viimane võõrustaski teisi Nobeli rahupreemia laureaate, sealhulgas Dalai-Laamat Gdanskis toimunud suurel konverentsil.

Sarkozy samm on aga eriline selle poolest, et esmakordselt kohtus Tiibeti vaimse juhiga Euroopa Liidu eesistujamaa riigipea. Selle sammuga astus Sarkozy samasse ritta George Bushi, Angela Merkeli ja Gordon Browniga, kes kõik on Dalai-Laamaga kohtunud ja tema kaudu Tiibeti probleemile väärilist tähelepanu osutanud. Samas eemaldus ta järjekordselt oma eelkäijast Jacques Chiracist, kes kaubandussuhteid arendades püüdis Tiibetist ja inimõigusteemast kaarega mööda käia.

Muidugi tekib vana rebase Sarkozy puhul küsimus, miks ta just nüüd ja nii kõrge profiiliga otsustas Dalai-Laamaga kohtuda. Venemaaga kahepoolseid kõnelusi jätkates oli Sarkozy just äsja väärtuspõhisest poliitikast eemaldunud, sest Vene-Georgia rahuplaan on Venemaa poolt täitmata. Võimalik, et Sarkozy püüdis seda paari nädala tagust sammu pehmendada n.-ö. teisel suunal, leides, et Dalai-Laamaga kohtumine ei sisalda kuigi suuri poliitilisi riske, küll aga tõstab Sarkozy mainet. Lisaks klaaris Sarkozy osavalt suhteid nendega, kellele tema osavõtt Pekingi olümpiamängude avatseremooniast meeltmööda ei olnud. Nüüd ei jätnud ta rõhutamata, kui väga olevat Tema Pühadus Sarkozy seda sammu toetanud.

Niisiis peame Sarkozy puhul arvestama, et tal on väga arenenud kalduvus balansseerida, tehes osavalt samme kord ühes ja kord teises suunas. See aga ei vähenda Gdanski kohtumise tähendust ja Sarkozy sõnade kaalu. Muuhulgas ütles ta Hiina-poolseid ähvardusi kommenteerides: „Ma olen Prantusmaa ja Euroopa Liidu presidendina vaba, mul on väärtused ja veendumused. Ärge tehke asju pingelisemaks, kui nad on, sest maailm ei vaja seda ja see ei vasta ka reaalsusele.”

Hiina RV reageeris Euroopa Liidu eesistuja kohtumisele Tiibeti usujuhiga täiesti tavapäraselt. Kõigepealt lükati edasi kõnelustevoor Euroopa Liiduga. Võib eeldada, et see Hiina samm oli Sarkozy tegevuskavas selgelt prognoositav. Teiseks lubati suured kaubandustehingud Prantsusmaaga üles öelda. Ka selle suhtes väljendas Sarkozy skepsist. Pärast Merkelit ja Browni polegi vast Prantsusmaal väga palju kaotada. Hiina ei saa katkestada suhteid mitme nii tähtsa Euroopa riigiga, vähemalt mitte korraga. Dalai-Laama ütles Poolas esinedes välja väga lihtsa tõe: „Hiinal on endal Euroopat vaja!” ja Sarkozy üksnes kinnitas selle üle.

Tiibeti allikad kinnitavad, et Hiina RV reaktsioon oli juba enne kohtumist nii terav, et see tegi Dalai-Laama visiidile tohutult reklaami. Nii tuli Gdanskis algselt akrediteeritud saja ajakirjaniku asemel kohale tervelt kolmsada. Hiina agentuur Xinhua seevastu ei üllatanud millegagi, teatades, et Prantsusmaa lähenemine Tiibeti küsimusele on „oportunistlik, tormakas ja lühinägelik”.

Küllap teeb Hiina võimudele tuska Euroopa lähenemine laiemalt, sealhulgas Poola oma. Mõeldes ajaloole ja olles äsja PÖFF-il vaadanud Andzej Wajda meistriteost „Katõn”, ei teki kahtlustki, kui hästi poolakad tiibetlaste olukorda mõistavad. Seega on sümboolne tähendus ka Dalai-Laama ja Sarkozy kohtumispaigal – just Gdanskis algas Lech Walesa juhitud vabadusliikumine.