Euroopa Komisjon on majanduse elavdamise
kavas ette näinud energiavõrkude investeeringutesse 5 miljardit eurot, millest
oma osa võivad saada ka Balti riigid ühenduste väljaehitamiseks teiste ELi
riikidega.
Balti energiaühenduste ehitamine on ELi prioriteet,“ ütles majandusminister Juhan Parts täna Brüsselis pärast energeetikanõukogu istungit, „esimene võimalus on saada investeeringuteks raha ELi majanduse elavdamise paketist,“ jätkas ta.
Ehitus ei alga küll nii kiiresti, nagu tahaks keskmine eestlane, kuid tuleva aasta teisel poolel võiks konkreetne plaan mudelitega juba ministrite laual olla. „Sealt edasi võiks hakata ehitama – nii kujutan mina seda ette,“ ütles Parts.
Nagu on näha energiakaabli viibimisest Poola ja Leedu vahel, ei tekita turg alati piisavat investorite huvi ühenduste väljaehitamiseks. Sama võib kehtida Eestit ja Soomet ühendava teise merekaabli ehitamisel. Nii on vaja erinevaid toetusskeeme. Mis objektid ELi majanduse elavdamise paketi raames rahastamist leiavad, selgub tuleva aasta alguses, kui ELi valitsusjuhid kava sel nädalal EL Ülemkogul heaks kiidavad. „Oluline on, et asi hakkab liikuma, muutub pöördumatuks ja juhtub,“ ütles Parts.
Lisaks on arutusel ettepanek, et aastast 2014 lülitataks ELi eelarveraamistikku ka energiaprojektide finantseerimine ELi eelarvest, nii nagu täna saavad toetust teedeehitust jms.
Energeetika ja kliimapakett on ülemkogu üks tähtsamaid teemasid. Eesti huvi on, et lõppjäreldustesse saaks sisse klausel nn kolmandates riikidest ELi turule tuleva elektri kohta, ütles Parts. „Meie jaoks on põhiküsimus, et turgu ei solgiks odavam elekter, mis võib olla takistus vajalikeks investeeringuteks,“ ütles Parts. Eriti oluline on, et riikidele jääb võimalus probleemiga vajadusel tegeleda ka rahvusriigi parlamendi tasandil.
Laual on kompromiss ka selle kohta, et aastast 2013 ei lõpeks täielikult tasuta heitmekvoodi andmine elektritootjatele. Kui kogu kvoot tuleks osta, muutuks põlevkivielekter järsult väga kalliks. Partsi sõnul on võimalik saada n.ö üleminekuaega aastani 2016. „See on iga liikmesriigi vaba otsustus, kas ta paneb kvoodi oksjonile või jagab tasuta,“ ütles Parts. „Kas meil on vaja seda üleminekuaega rakendada, sõltub turu olukorrast.“ Oluline on, et oksjonitelt saadud tulu läheks investeeringuteks energeetikasse, mitte „ei tassita laiali,“ ütles Parts.
Seotud lood
Majandusminister Juhan Parts loodab, et
2009. aasta jooksul on Balti riikide Euroopa ühtsesse energiavõrku lülitamise
asjad nii kaugel, et saame rääkida juba konkreetsetest investeeringutest.
Euroopa Komisjoni täna avalikustatud
ettepanekutes ELi majanduse ergutamiseks pannakse suurt rõhku
infrastruktuuriprojektidele, mis võivad kiirendada ka energiaühenduste
väljaehitamist Balti riikide ja Lääne-Euroopa vahel.
Välisminister Urmas Paet rõhutas Eesti
Balti Ministrite Nõukogu eesistumise viimasel istungil Viljandis, et ühe Balti
riigi edu mõjub positiivselt ka teistele ning vastupidi.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.