• OMX Baltic−0,03%288,45
  • OMX Riga0,09%876,67
  • OMX Tallinn−0,13%1 823,93
  • OMX Vilnius0,4%1 127,22
  • S&P 5000,53%6 118,71
  • DOW 300,92%44 565,07
  • Nasdaq 0,22%20 053,68
  • FTSE 1000,23%8 565,2
  • Nikkei 2250,79%39 958,87
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%104,03
  • OMX Baltic−0,03%288,45
  • OMX Riga0,09%876,67
  • OMX Tallinn−0,13%1 823,93
  • OMX Vilnius0,4%1 127,22
  • S&P 5000,53%6 118,71
  • DOW 300,92%44 565,07
  • Nasdaq 0,22%20 053,68
  • FTSE 1000,23%8 565,2
  • Nikkei 2250,79%39 958,87
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%104,03
  • 08.12.08, 16:40
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tehti samm Balti energiaühenduse poole

Majandusminister Juhan Parts loodab, et 2009. aasta jooksul on Balti riikide Euroopa ühtsesse energiavõrku lülitamise asjad nii kaugel, et saame rääkida juba konkreetsetest investeeringutest.
Täna arutasid energeetikaministrid Euroopa Komisjoni plaani luua kava Balti riikide Euroopa ühtsesse energiavõrku lülitamiseks. „Plaan näeb ette kuue olulise infrastruktuuriprojekti seas Balti riikide elektrivõrgu ühendamist Euroopa võrkudega,“ selgitas minister ja lisas: „Oleme väga oluliste arengute tunnistajad.“
Tema sõnul aitab ühenduste rajamine oluliselt kaasa elektriturgude paremale toimimisele ning elektri- ja gaasiturgude arenemisele Eestis selleks, et tagada väikestele elektriturgudele efektiivne toimimine ja vältida turgudega manipuleerimist.
„Gaasituru osas on oluline mitmekesistada riikide energiavarustust ja läbi analüüsida võimalused maagaasi terminalide loomiseks selleks, et ka gaasi osas saaksime rääkida tegelikust varustuskindlusest,“ ütles Parts. „Energiajulgeolek tähendab ka, et me kasutame ära meie kasutuses olevad võimalused maavarade paremaks ja keskkonnasõbralikuks kasutamiseks.“
Esmakordselt on Euroopa Liidu Energiajulgeoleku ja Solidaarsusplaani tegevuskava energiajulgeoleku strateegilise ülevaate peatükkides toodud välja plaan luua Balti riikide ühendamise kava (Baltic Interconnection Plan) ja tihendada sellega Balti riikide võrgu ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide vahelisi ühendusi.
Samuti plaanib Komisjon energiaimpordi sõltuvuse vähendamiseks suurendada liikmesriikidel taastuvenergia, söe, nafta, gaasi ja turba säästlikumat kasutamist, arendada tõhusamat energiakasutust ning ühtlustada nõudeid kütusevarude hoidmisel.
Selleks selgitab Euroopa Komisjon aastatel 2009-2010 välja konkreetsete projektide investeerimisvajadused ja alates 2014. aastast soovib Komisjon luua võimalused investeeringute suunamiseks juba tegevuskavas välja töötatud infrastruktuuri arendamise projektidesse.

Seotud lood

Uudised
  • 08.10.08, 10:47
Parts: Eesti vajab Energiaagentuuri
Täna Rahvusraamatukogus toimunud energiafoorumil „Visioonist tegudeni“ Eesti energiasektori arengusuundi tutvustanud majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi sõnul tuleb Eestis ellu kutsuda Energiaagentuur.
Uudised
  • 08.10.08, 10:28
Parts: Eesti energiasektor vajab 100 miljardit krooni
Täna Rahvusraamatukogus toimunud energiafoorumil „Visioonist tegudeni“ Eesti energiasektori arengusuundi tutvustanud majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi sõnul vajab Eesti energiasektor 10-15 aasta perspektiivis kuni 100 miljardi krooni ulatuses investeeringuid.
Uudised
  • 06.12.08, 16:20
Balti riikide lähiaja peaeesmärk on ühtne energiaturg
Välisminister Urmas Paet rõhutas Eesti Balti Ministrite Nõukogu eesistumise viimasel istungil Viljandis, et ühe Balti riigi edu mõjub positiivselt ka teistele ning vastupidi.
Uudised
  • 08.12.08, 18:52
Parts: Balti energiaühendustel rahalootus EList
Euroopa Komisjon on majanduse elavdamise kavas ette näinud energiavõrkude investeeringutesse 5 miljardit eurot, millest oma osa võivad saada ka Balti riigid ühenduste väljaehitamiseks teiste ELi riikidega.
  • ST
Sisuturundus
  • 23.01.25, 11:31
ESG – midagi enamat kui mood
Mõned trendid jäävad meiega kauaks, mõned kaovad sootuks ja mõned muutuvad, kohanedes hetkeolukorraga. Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid (Environmental, Social and Governance – ESG) peavad muutuma, seda eriti seoses eelseisvate struktuursete muutustega poliitikas. Olukord näib olevat Trumpi tulekuga kardinaalselt muutunud, kuid tegelikult on muutused toimunud juba päris pikka aega.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele