Ansip: Eesti rahasüst majandusse ületab ELi eesmärgi

„See ei vasta tõele, et Eesti ujub vastuvoolu,“ ütles Ansip. „Kui vaadata, missugused meie finantsstiimulid on, mis me eelarvesse oleme pannud, siis me ei pea neid mõõtma mitte 1,5%ga nagu Euroopa Komisjon välja pakub, vaid me leiame neid sealt juba 2,7% meie SKTst,“ ütles Ansip. „Ei, me käime kindlasti sama jalga,“ lisas ta.

26. novembril esitas Euroopa Komisjon ettepanekud ELi majanduse stimuleerimiseks kogumahus 200 miljardit eurot, mis moodustab keskmiselt 1,5% Euroopa Liidu 27 riigi SKPst. Täna Brüsselis alanud ELi Ülemkogult oodatakse paketile valitsusjuhtide toetust.

Majanduse elavdamise kava suurimaid eestkostjaid on Euroopa Liidu praegune eesistujariik Prantsusmaa ning Suurbritannia. Saksamaa, mis on viimased aastad pingutanud, et eelarvedefitsiidist jagu saada, on jäänud skeptiliseks. Vahetult tippkohtumise eel kritiseeris Saksamaa rahandusminister Peer Steinbrück teravalt Briti peaministrit Gordon Browni, kes pumpab majandusse miljardeid maksumaksja raha, seades tuleva põlve õlgadele hiiglasliku võlakoorma. Euroopa liidrite käitumist, kus riigid on suurendanud võlakoormat maksukärbete ja avaliku sektori kulude suurendamiseks, on Steinbrück võrrelnud end üle kaljuserva kukutavate lemmingutega.

Andrus Ansipi sõnul peaks ka Eesti kaaluma laenuraha kaasamist „konkreetsete projektide rahastamiseks“ nagu teedeehitus. „Mina kuulun nende hulka, kes hindab viimaste aastate jooksul kogutud reserve nii kõrgelt, et pole valmis neist kergekäeliselt loobuma,“ ütles Ansip, lisades, et ka äsjasel kohtumisel IMFi missiooni liikmetega soovitati Eestil võimalusel laenuraha kasutada. Ansipi sõnul on riikidel, kel on reservid, parem ja soodsam võimalus laenu saada.

„Reservid, mis on10% SKPst ja ELi väikseim võlakoorem (3,5% SKPst) on päris hea ettevalmistus halbadeks aegadeks,“ ütles Ansip.

Energia- ja kliimapaketi kohta ütles Ansip, et ülejõu käivaid kohustusi Eesti paketi allkirjastamisega „kindlasti ei võta“. Peaministri sõnul on pakett praegusel kujul „Eesti jaoks kaunis soodne“. „Kui käsitleme seda koos Balti energiaühenduste loomise kavaga, on tulemus Eesti jaoks päris hea,“ ütles Ansip.

Energia- ja kliimapaketi eesmärk on vähendada aastaks 2020 viiendiku võrra kliima soojenemist põhjustavate kasvuhoonegaaside heitmeid, võrreldes 1990. a tasemega.

Eesti jaoks on tähtsaim saada Ülemkogu lõppdokumenti klausel kolmandatest riikidest Euroopa Liitu imporditava energia kohta, et ka sellele rakenduksid ELi heitmekvoodikaubanduse nõuded. Eestil „pole vaja tasuta kvooti, kui kolmandates riikidest imporditud elektrienergia on kaasatud kvootidega kaubanduse skeemi,“ ütles Ansip.

Intervjuu andis peaminister enne tippkohtumise algust. „Loodan, et saan samamoodi väljenduda ka pärast Ülemkogu töö lõppu,“ ütles Ansip.