Tallinna linn plaanib tuleval aastal
investeerida Kultuurikatlasse 40 miljonit krooni.
Tallinna linnavolikogu Keskerakonna fraktsioon tegi täna linna 2009. aasta eelarve eelnõusse muudatusettepaneku, mille kohaselt eraldatakse kultuuriväärtuste ametile Kultuurikatla investeeringuteks 40 miljonit krooni.
Tallinna abilinnapea Kaia Jäppineni sõnul tehti otsus Kultuurikatla kasuks, lähtudes olulisel määral internetihääletuse tulemustest, kus 54% hääletanutest eelistasid Kultuurikatla valmimist järgnevate aastate jooksul.
"Kindlasti ei tähenda see aga seda, et Tallinna Linnateatri uue hoone ehitus ei oleks linnale oluline, vastupidi – toetame endiselt Linnateatrile uue teatrisaali ehitamist, kuid praeguses ebastabiilses majanduslikus olukorras lükkub ehituse algus mõnevõrra edasi,“ märkis ta.
Kuna tegemist on väga mahukate investeeringutega, mis ulatuvad ühtekokku 600 miljoni kroonini, siis paratamatult tuleb teha valikuid, kuitahes raske see ka poleks, ütles Jäppinen. Kultuurikatla puhul on lähitulevikus võimalik kaasata Euroopa struktuurifondide vahendeid ja välistatud pole ka erasektori kaasfinantseerimine, teatas ta.
"Kultuurikatla arendus on pigem protsess ja lõplikku valmimise tähtaega ei olegi siin võimalik määrata: katel on kui Tallinna linn, mis kunagi valmis ei saa, vaid pidevalt areneb," sõnas Jäppinen.
Teatrihoone ehitust pole tema kinnitusel võimalik venitada 3-5 aasta peale – see oleks teatri loomingulise vormi ja kogu kollektiivi suhtes ebaõiglane. "Teatrit saab ehitada siis, kui me tõepoolest oleme kindlad, et suudame selle objekti kahe aasta jooksul valmis ehitada. Kuna riik ilmselt ei soovi Tallinna kultuuriellu panustada, mida ilmekalt näitab riigi 2009. aasta eelarve, siis Linnateatri puhul saab linn arvestada vaid oma eelarve vahenditega," ütles abilinnapea Jäppinen.
Järgmise aasta Tallinna linnaeelarve eelnõusse tehti täna ka ettepanek lisada Linnateatrile täiendavad 2,2 miljonit krooni.
Tallinna linnapea Edgar Savisaar korraldas internetis skandaalse hääletuse Kultuurikatla ja Linnateatri rahastamise osas, mille võitis Kultuurikatel. Andmekaitsjatelt kriitikat saanud internetihääletuse alustamisel lubas Savisaar, et rohkem hääli saanud kultuuriobjekt ehitatakse aastaks 2011 valmis ning teine valmib hiljem.
Kultuurikatel on endine Tallinna soojus-elektrijaama hoone (Põhja pst 27a) Linnahalli kõrval ja seda ümbritsev krunt, kuhu tulevikus peaksid näiteks valmima kontserdi- ja teatrilavad (suurim kuni 1000 inimesele), vabaõhukino, keskkonna- ja tipptehnoloogia õpitoad, galeriid, ateljeed, laborid, loomeettevõtete bürood, kunstnike residentsid.
Kultuurikatla hoone arendus maksab 2008. aasta kevadel rahvusvaheliste ekspertide abil läbiviidud analüüsi järgi 215 miljonit krooni ning vähemalt pool sellest rahast on võimalik saada erinevatest Euroopa Liidu rahastusallikatest ning hoone etapiviisilisel kasutuselevõtul ka rendi- ja müügitulust.
Vähem kui pool ehitus- ja arenduskuludest (ligi 90 miljonit krooni) jääks järgneva 3 aasta jooksul Tallinna linna kanda. Kultuurikatla täies mahus tööle hakkamisel saab sellest isemajandav objekt.
Seotud lood
Koos aktsiate ning kinnisvara väärtustega
on minema pühitud ka ports kultuuri - kultuurimullist krahhini.
Freedom Holding Corp. avaldas oma 2025. aasta teise kvartali tulemused, mis näitavad ettevõtte käibes ja puhaskasumis märkimisväärset kasvu. Tulenevalt laienemisest, tõusid ka ettevõtte kulud.