Töötukassal novembris ajaloo rekordkuu

Uusi töötuskindlustushüvitise saajaid lisandus novembris 1851, seega hakkas hüvitist saama 30% uutest registreeritud töötutest.

Novembris maksis töötukassa hüvitisi kokku 38,7 miljonit krooni, suurima osa sellest moodustas töötuskindlustushüvitis (27,4 mln kr). Kollektiivse koondamise hüvitist maksis töötukassa novembris 1,6 miljonit krooni ning maksejõuetuse hüvitist – millega hüvitatakse töötajatele tööandja pankroti tõttu saamata jäänud tasud – 9,7 miljonit krooni.

Kokku maksti novembris töötuskindlustushüvitist 7243 töötule, terve kalendrikuu eest väljamakstud keskmine hüvitis oli 4403 kr. Kollektiivse koondamise hüvitist määras töötukassa novembris 741 inimesele, kellest enamusele makstakse see välja detsembris, mil toimub nende koondamine.

Keskmine novembris määratud kollektiivse koondamise hüvitis oli 16 588 kr. Suurima hüvitisesumma määras töötukassa maksu- ja tolliametis detsembris toimuva kollektiivse koondamise tõttu – 163 töötajale kokku 3,8 mln kr.

Maksu- ja tolliameti suur koondatavate arv mõjutas oluliselt ka hüvitisesaajate jaotust tegevusvaldkondade lõikes, tõstes novembris hüvitisesaajate arvu poolest tegevusaladest esimesele kohale avaliku halduse. 2008. aasta esimese 11 kuu kokkuvõttes oli suurim osa kollektiivse koondamise hüvitise saajatest töötanud aga tekstiili- ja rõivatööstuses ning puidu- ja mööblitööstus.

Maksejõuetuse hüvitist, millega hüvitatakse töötajatele tööandja pankroti tõttu saamata jäänud tasud, määras töötukassa novembris kokku kümme miljonit krooni. Hüvitist sai 295 inimest, mis on märgatavalt rohkem eelmiste kuude keskmisest tasemest. Keskmiseks hüvitise suuruseks kujunes 35 651 kr.

Suurimale arvule inimestele määras töötukassa novembris maksejõuetuse hüvitist hoonestusprojektide arendusega tegelenud Haabersti Perespordikeskuse ASi pankroti tõttu. Selle pankrotijuhtumi tulemusel maksti 79 inimesele hüvitist kokku 2,3 mln kr.

Novembris oli suurim arv maksejõuetuse hüvitise saajatest olnud hõivatud ehitussektoris. Esimese 11 kuu kokkuvõttes oli enim hüvitisesaajaid töötanud puidu- ja mööblitööstuses. Selle järgnes hüvitisesaajate arvu poolest ehitussektor.