Swedbank ei kinnitanud, aga samas ei
lükanud ka ümber, et panga pensionivarade haldamine viiakse üle Rootsi,
nimetades seda protsessi tihedaks koostööks.
Hansa Investeerimisfondide nõukogu liige Robert Kitt ütles, et ei saa öelda ei ega jah, kas Swedbank viib pensionivara haldamise Rootsi, sest koostööd varade investeerimisel on tehtud juba mitmed head aastad ja et koostöö jätkub.
Tartu ülikooli majandusdoktorant Mart Jesse kirjutas Päevalehes, et suurim pensionivarade haldaja tõmbab oma tegevust Eestis kokku ja plaanib tegevuse üle viia Stockholmi. Kiti sõnul töötas Jesse umbes pool aastat tagasi veel Swedbankis.
„Seal on suurusjärgu võrra suurem hulk inimesi, kes tegeleb analüüsiga, kas näiteks aktsiad on paremad kui võlakirjad,“ rõhutas ta, lisades, et suurema grupina on paremad tingimused kolmanda osapooltega läbirääkimisteks. „Meie eesmärk on pensionäridele tulu teenida,“ ütles Kitt, põhjendades koostöötamise eeliseid.
Ta ei saa aru, millest see furoor on tekkinud, mis puudutab kolmanda osapoole sisseostu pensionifondidesse. „Me peame kasutama vastavalt seadusele kõiki võimalusi, tagamaks klientidele paremaid diile,“ selgitas Kitt. Ta lisas, et tema jaoks ei ole oluline, kas ta küsib analüüsikommentaari Eestist, Rootsist või Vilniusest.
„Pole põhjust karta, et meie teadmised kohalikest turgudest tihedama koostöö raames kusagile ära kaovad ning kindlasti plaanime sellesse regiooni jätkata investeerimist ka edaspidi,“ kinnitas ka Hansa Investeerimisfondide juhatuse esimees Fabio Filipozzi. „Samuti on täna ja jääb ka edaspidi meie pensionifondide juht Eestis baseeruva fondivalitseja meeskonda.“
Filipozzi ütles, et nende investeerimisfondide koostöö Rootsi Swedbank Roburiga (varahaldusega) on pidevalt tihenenud alates 2005. a lõpust. „Eesmärk on kokku sobitada meie teadmised kohalikest (eelkõige Baltikum, Kesk-Ida Euroopa ja Venemaa) turgudest ja rootslaste aastakümnete pikkune kogemus globaalsetest turgudest ning seeläbi pakkuda meie klientidele kvaliteetset investeerimisteenust,“ lisas ta.
Jesse kinnitas, et tugines antud väites mitte sisetundele, vaid talle teadaolevale informatsioonile, mida ta paraku täpsustada ei soovinud. Jesse rõhutas korduvalt telefonis rääkides, et ta ei oleks kindlasti hakanud asjadest alusetult kirjutama. „Kust minu andmed pärinevad, on minu siseteave,“ lisas ta.
„See oleks ka imelik, kui Swedbank hakkaks afiseerima, et nii läheb,“ arvas Jesse selle kohta, et Swedbank ei kinnitanud kolumnis öeldud väidet, et suurim pensionivara haldaja tõmbab oma tegevust Eestis kokku ja plaanib selle üle viia Rootsi. Juhul kui aga Swedbank ütleb, et Eesti varahaldus jääb Eestisse ja ei viida üle Rootsi, on Jessel enda sõnul siiras hea meel sellest, te tema allikad on väärad.
„Formaalsused jäävad kõik Eestisse,“ kinnitas Jesse. Ta soovitas oodata jaanuari-veebruari kuuni ja siis saab sellele väitele kinnitust. „Siis vaatame, kes kus linnas töötab,“ täpsustas ta. Muidugi nimetatakse kogu seda protsessi Swedbankis Jesse sõnul integratsiooniks või muuks taoliseks.
Tema hinnangul püütakse minimaalsete kuludega pensionivarasid hallata, tuues näiteks püsimakse korralduse alusel välisfondi investeerimine, samas aga makstakse Euroopa kõrgemaid teenustasusid. „See kindlasti ei olnud pensionireformi eesmärk, milleks ta tehti,“ nentis Jesse, miks teda antud asjaolu häirib. „See on puuduliku investeerimispoliitika tulem,“ lisas ta.
Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna peaspetsialist Tõnu Lillelaid, ütles, et ta seaks siiski kahtluse alla, kas Eesti pensionifondide varade haldamine on plaanitud otseselt Rootsi üle viia. „Siiski kui ka tehtaks otsus pensionifondide vara haldamise üleviimise osas, ei pruugi see olla osakuomaniku jaoks kahjulik,“ uskus Lillelaid.
Tema hinnangul tehakse selliseid otsuseid eelkõige ikkagi kuluefektiivsuse eesmärgil ning osakuomanik saab sellest ainult tegelikult võita. „Mingeid ohte ei tohiks see Eesti pensionisüsteemile aga kujutada, sest kokkuvõttes on täpsete reeglitega paika pandud, millisel kujul tuleb pensionifondide varasid hallata, et kaitsta osakuomanike huve,“ selitas Lillelaid.
SEB kommunikatsioonijuht Silver Vohu kinnitas, et neil ei ole praeguse olukorraga võrreldes mingeid muutusi plaanis ja et pensionivara haldamist Rootsi ei viida. „Pole üldse teemaks olnud,“ olid tema sõnad.
Seotud lood
Investorite jaoks poleks
mõistlik sundida riigil kunstlikult fondivalitsejatel kas osa või kõik
varadest investeerima Eestisse, sest pensionisüsteem toimib, leiab
rahandusministeerium.
Lõppev aasta lõi pensionifondide ilusasse
fassaadi suured mõrad ja näitas, et palju kiidetud Eesti kolmel sambal püsiva
pensionisüsteemi reeglid pole kõige paremini õnnestunud.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.