Peaminister Andrus Ansip ütles tänasel
valitsuse aastalõpu pressikonverentsil, et uue aasta esieesmärk on Maastrichti
kriteeriumite täitmine viimaks Eesti 2011. aastal lõpuks euroala riikide
sekka.
"Põhimõtteliselt on võimalik, et täidame Maastrichti inflatsiooni kriteeriumi isegi juba järgmise aasta lõpuks või ülejärgmise aasta alguseks. See võimaldaks meil liituda eurotsooniga siis 1. jaanuarist 2011. Ega see kerge ei saa olema. Pean endiselt kõige raskemaks inflatsioonikriteeriumi täitmist. On vaja koordineeritud tegevust, et hinnad järgmisel aastal ei tõuseks," arutles valitsusjuht.
Teise olulise punktina, mis uuel aastal Eestile oluline, nimetas peaminister eelarvedefitsiidi kriteeriumi täitmist.
"Kui majanduslangus jätkub, siis seegi ei ole kergesti täidetav ülesanne, kuid seda ma pean siiski kergemini teostatavaks kui inflatsioonikriteeriumi täitmist," lisas Ansip.
Maastrichti kriteeriumite järgi peab valitsussektori eelarve puudujääk olema väiksem kui 3% SKP. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKP-st. Ka peab riik osalema vähemalt kaks aastat ERM2-s (Euroopa Rahasüsteemi vahetuskursimehhanism on riikidevaheline kokkulepe, mille eesmärk on toetada vahetuskursipoliitika stabiilsust ja koordineeritust Euroopas - toim.) ja hoidma oma vääringu vahetuskursi euro suhtes stabiilsena. Inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmisest. Riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada rohkem kui kaks protsenti kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmisest.
Statistikaameti andmetel küündis novembrikuu inflatsioon kaheksa protsendini, vähenedes oktoobrikuuga võrreldes 0,3 protsendini. Viimati langesid hinnad ühekuulises võrdluses kaks aastat tagasi.
Seotud lood
1. jaanuaril saab Euroopa ühisraha euro 10
aastat vanaks, ent nii nagu euro sünni juures kostuvad nüüdki õnnitlejate koori
kõrval ka kassandrate hääled, väites sedakorda, et ränga majanduskriisi
katsumust rahaliit üle ei ela.
Majanduses ja ka kinnisvaraturul on sügisel toimunud mõned muudatused, üheks neist euribori langus. Bigbanki ettevõtete panganduse üksuse juht Aimar Roosalu kinnitas, et kinnisvaraturul on märgata elavnemist – suuresti just järelturu korterite osas.