Ettevõtete esmaemissioonide kokkukuivamine
on pannud kokku kuivama ka professionaalide tasusid, kes neid IPOsid korraldavad
ning ettevõtteid börsile minema utsitavad.
Eelmisel aastal läks USAs börsile 29 ettevõtet. 2007. aastal 215 ettevõtet - kukkumine 87%. Ning 2009. aastal pole näha veel ühtegi börsileminejat, kirjutas WSJ.
Need ettevõtted, kes eelmisel aastal avalikuks läksid, teenisid investeerimispankadele käibena 931 miljonit dollarit (10,6 miljardit krooni). 2007. aastal aga 2,69 miljardit dollarit (30,7 miljardit krooni) - kukkumine 65%, näitavad Dealogicu andmed.
Tänupühade periood kuni jõuludeni on olnud tavaliselt väga aktiivne aeg börsilepürgijate seas. 2007. aasta detsembris läks avalikuks 17 ettevõtet. Eelmise aasta teine pool oli aga kui välja surnud, kui aasta teises pooles läks börsile vaid üks üksik hunt ja seegi novembris, kelleks oli online-kolledz Grand Canyon Education Inc.
Raha kaasamised börsilt olemasolevate börsiettevõtete poolt on aga tuurid üles saanud. General Electric Co. kaasas oktoobris 12 miljardit dollarit ning eelmisel aastal kaasasid ettevõtted kokku 200 miljardit dollarit.
Pangad teenivad aktsiaemissioonide pealt 7% ning korduvkaasamiste pealt 1,5-3% IPO mahust. General Electric tõi investeerimispankadele sisse 1,5% ehk 182 miljonit dollarit. Eelmisel poolaastal ainsana IPO korraldanud Grand Canyon Education Inc. tõi investeerimispankadele sisse ainult 8,8 miljonit dollarit ning IPO 126 miljoni dollarilise mahu juures.
Pankurid viskavad nalja, nagu neil oleks nüüdsest rohkem aega teha käsitsi pühadekaarte, minna puhkusele, arendada oma tennise- ja golfimängu oskusi, kuid vähemalt raha taaskaasamised pakuvad pankurihärradele mingitki lohutust.