Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2008. aasta
detsembris võrreldes novembriga -0,2% ja võrreldes eelmise aasta detsembriga
7,0%. Aasta lõikes tõusid hinnad 2007. aasta keskmisega võrreldes 10,4%,
teatas Statistikaamet.
Detsembris olid kaubad eelmise aasta detsembriga võrreldes 4,1% kallimad, sealhulgas toidukaubad 10,6% ja tööstuskaubad -1,0%. Teenused on samal ajal kallinenud 12,5%. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta detsembriga võrreldes tõusnud 20,3% ja mittereguleeritavad hinnad 3,3%.
2007. aasta detsembriga võrreldes mõjutasid indeksit kõige rohkem eluasemekulutused, mis põhjustasid üle kolmandiku kogumuutusest ja millest omakorda üle 90% andis soojusenergia, elektri ja kütte hinnatõus. Eelmise aasta detsembriga võrreldes 18,2% kallinenud alkohoolsed joogid ja 50,5% kallinenud tubakatooted andsid kogumuutusest üle viiendiku ja toit ligi kuuendiku.
Tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga oli viimati alla 7% 2007. aasta augustis enne toidu suurema hinnatõusu algust.
Detsembris võrreldes novembriga mõjutas tarbijahinnaindeksit enim mootorikütus, mille hind langes 8,1%.
Aasta lõikes hinnad tõusid 2008. aastal eelmise aasta keskmisega võrreldes 10,4%.
2008. aastal olid kaubad eelmise aastaga võrreldes 9,3% kallimad, sealhulgas toidukaubad 14,7% ja tööstuskaubad 5,1%. Teenused kallinesid aastaga 12,3%. Tarbijahinnaindeksi suuremateks mõjutajateks olid eluasemekulutuste kasv ning toidu, mootorikütuse, alkohoolsete jookide ja tubakatoodete hinnatõus.
Soojusenergia kallines 2008. aastal eelmise aasta keskmisega võrreldes 42,8%, piimatooted 23,2% ja mootorikütus 21,3%. Alkohol kallines aastaga 14,2% ja tubakatooted 20,7% — paljuski mõjutasid seda aasta jooksul kaks korda tõusnud aktsiisimäärad, kuid mitte ainult.
Seotud lood
Inflatsioon taandub sel aastal märgatavalt,
kommenteeris rahandusministeerium statistikaameti avaldatud tarbijahindade
7protsendilist aastakasvu.
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.