Venemaa gaasihiid Gazprom taastab
gaasitarned Euroopasse läbi Ukraina niipea, kui rahvusvahelised vaatlejad on
saadetud Ukrainasse.
Kümme gaasitarbijat on nõus looma komiteed, kes jälgiksid gaasitransiiti läbi Ukraina. Ukraina Naftogaz teatas, et on valmis garanteerima Venemaa gaasitarnete 100protsendilise jõudmise Eroopasse, kirjutas Bloomberg.
"Gaas hakkab jälle voolama. Nii Venemaa kui ka Ukraina vajavad raha ning nad teavad seda. Kui nad gaasikraane ei ava, ei saa nad ka raha," kommenteeris juhtumit rahvusvahelise majanduspoliitika Euroopa keskuse direktor Fredrik Erixon Brüsselis.
Ukraina teatel saabuvad euroliidu vaatlejad riiki homme.
Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy ning Saksamaa kantsler Angela Merkel nõudsid Venemaalt, et too peaks kinni Euroopa maadega sõlmitud tarnelepingutest. Gazpromi Euroopa kliendid saavad 80% oma gaasist läbi Ukraina.
"Asi ei ole ainult rahas. Praegusel ajal, mil nafta hind langeb ning rubla nõrgeneb, soovib Venemaa lihtsalt oma jõudu näidata," kommenteeris Bloombergi televisioonile Bank Of America majandusteadlane David Hauner.
Ukraina, Rumeenia, Bulgaaria, Kreeka, Türgi, Makedoonia, Serbia, Tšehhi, Slovakkia, Bosnia ja Hertsegoviina, Sloveenia, Austria, Ungari, Itaalia, Horvaatia, Moldova, Türgi, Poola, Saksamaa ning Prantsusmaa on kõik teatanud gaasitarnete vähenemisest.
Seotud lood
Gazprom nõuab Euroopa gaasiga varustamist
2002. aastal sõlmitud rahvusvahelise lepingu alusel, mis kinnitas
transiidimahuks 23 miljardit kuupmeetrit ja 1000 kuupmeetri transiiditasuks 9,14
dollarit iga 100 kilomeetri kohta.
Euroopa Komisjoni president José Manuel
Barroso teatas eile õhtul, et nii Ukraina kui Venemaa andsid nõusoleku
rahvusvaheliste vaatlejate saatmisega jälgima Venemaalt läbi Ukraina kulgevaid
gaasitarneid.
Ukraina ettevõte Naftogaz vaidlustab
rahvusvahelises arbitraazhikohtus 450 miljoni dollarilise Gazpromi trahvi,
kirjutas Ukraina Delfi.
Järjekordne Vene-Ukraina gaasisõda ei ole
kaugeltki üksnes terav konflikt majandusliku probleemi üle. Asi pole Gazpromis
või Ukraina võlgades, asi on Venemaa valitsuse soovis survestada Ukraina
valitsust ning sõna otseses mõttes kätte maksta Kiievi toetuse eest Tbilisile,
kirjutab riigikoguliige Marko Mihkelson oma ajaveebis.
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?