Gaasitüli jätab Ukrainale Euroopas vähem sõpru

„Euroopast Ukrainat vaadates ei paista inimestele muud, kui omavahel kisklevad ja omakasu peal väljas olevad poliitikud,“ ütles Londonis asuva Euroopa reformide keskuse (CER) asedirektor Katinka Barysch agentuurile Bloomberg. „Venelaste usaldusväärsus on null, kuid ukrainlastel pole see palju suurem,“ jätkas ta. Gazpromi pitsitades võtab Ukraina pantvangi ka Vene gaasifirma kliendid Euroopas.

„Ukraina püüab mustata Venemaa kui usaldusväärse energiatarnija mainet,“ ütles Saksamaa välissuhete nõukogu Venemaa programmide direktor Aleksander Rahr Berliinis. „Ukraina loob Venemaale kurjategija ja endale süütu kannataja oreooli“

Oma osa selles, et Euroopas sedakorda asju niipidi nähakse, on kindlasti Gazpromi palgatud PR firma tublil tööl. Sama sõnumit levitades on Gazpromi tippjuhid läbi sõitnud rea Euroopa pealinnu. Ukraina nimetab seda propagandasõjaks, president Viktor Juštšenko nõunik Vadim Karasjov väidab, et Venemaa püüab luua Euroopale Ukrainast muljet kui ebausaldusväärsest partnerist. Kuid külmetava Euroopa kannatus on katkemas.

„Kui Ukraina väidab, et tahab Euroopa Liiduga tihedamaid sidemeid, siis ei peaks riik takistama gaasitarneid Euroopa Liidule,“ ütles Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso eile Prahas. Euroopa põhihuvi on, et gaas jälle liikuma pääseks.

Enne seda oli Barroso telefonitsi vestelnud nii Venemaa peaministri Vladimir Putini kui Ukraina peaministri Julia Tõmošenkoga. „Kui nii Venemaa kui Ukraina käituksid nii nagu nad ütlevad end käituvat, ei tohiks probleeme olla,“ ütles Barroso. Ukraina süüdistab tarnete katkemises Euroopale Venemaad ja Venemaa Ukrainat.

Ukraina pole sugugi nii süütu kannataja. Selle asemel, et luua läbipaistev firma Vene gaasi transpordiks, loodi 2006. a hämara taustaga vahendusfirma RosUksEnergo, kus osanikeks on Gazprom ja Ukraina miljardär Dmitrõ Firtaš. Samuti pole Ukraina pingutanud, et vähendada oma tööstuse suurt sõltuvust Venemaa suhtelisest odavast gaasist.

Venemaa välisasjade komisjoni esimees Mihhail Margelov süüdistas Ukrainat konflikti venitamises, et õõnestada sel moel Venemaa suhteid Euroopa Liiduga.

Oxfordi energiauuringute instituudi direktor Jonathan Stern ütles, et erinevalt 2006. aastast „leiavad inimesed seekord, et Ukraina on suur osa probleemist“. Mida kauem aga vastasseis jätkub, „seda rohkem kahju kannab Gazprom“ ning firma maine usaldusväärse tarnijana. Samuti võivad Gazpromi kliendid Euroopas firma tarnekatkestuste pärast kohtusse kaevata ja kompensatsiooni nõuda, ütles ta.

Täna kohtuvad Brüsselis ELi energiavolinik Andris Piebalgs ja Gazpromi juht Aleksei Miller. Ka Ukraina riikliku naftakompanii NAK Naftogaz juht Oleh Dubõna sõidab Brüsselisse. Eile nõustusid tülipooled rahvusvaheliste vaatlejate läkitamisega gaasitransiiti kontrollima.

Gazpromi asedirektor Aleksander Miller ütles sel nädalal Londonis, et tüli Ukrainaga annab Venemaale lisaargumendi alternatiivsete torujuhtmete arendamiseks, mis Ukrainat ei läbi. Üks neist on Läänemere gaasitoru Nord Stream ja teine Musta mere alt kulgev toru South Stream. „Tarnekindluse parandamiseks tuleb ekspordikanaleid mitmekesistada,“ ütles Medvedev.