Saetööstuste tootmismaht langes kolmandiku võrra

Kõige enam langes tootmismaht ASis Balcas Eesti, ASis Sakala Saeveski ja ASis Flexa Eesti – vastavalt 53 protsenti, 49 protsenti ja 42 protsenti. Samas tootis Toftan eelmisel aastal 160 000 kuupmeetrit saetoodangut ehk 9 protsenti enam kui aasta varem.

„Täna pole saeveskite suurim mure kindlasti mitte enam toore, vaid see, kuhu ja kuidas müüa,“ kommenteeris Toftani juhataja Martin Arula. „Meie suutsime jätkata tempokalt, sest meil on turumuutusi arvestav professionaalne ja paindlik müügitegevus, müügituru võimalusi arvestav toorainehange ning igapäevane ja mõtestatud töö tootlikkusega.“

Arula tõdes, et kuigi toorme hinnad on tasapisi langenud kogu eelmise aasta jooksul, on eriti suur langus olnud just selle aasta algul. „Täna maksime tavalise männipalgi tihumeetri eest sada krooni vähem kui detsembris,“ rääkis Arula neljapäeval.

Balcas Eesti tegevjuhi Indrek Palumaa sõnul jäi hinnakukkumise reaktsioon Eesti palgiturul siiski umbes kaheksa kuud hiljaks. „Isegi veel novembris-detsembris oli kuusepalgi hind Eestis kallim kui näiteks Soomes või Venemaal,“ võrdles Palumaa. „Kauaaegne ülepakkumine toorme eest on jätnud saetööstustele tõsise jälje.“

Palumaa lisas, et Balcas Eesti jaoks muutis mulluse aasta väga raskeks ka Inglise naela langustrend. „Kuna saeveski omanikud on inglased, siis müüme oma toodangut Inglise naelte eest,“ selgitas Palumaa. Tema kinnitusel on Balcas Eesti oma tootmistegevuse alates eelmise aasta detsembri algusest sootuks peatanud. „Millal taas liinid käivitame, ei oska ma täna öelda,“ tunnistas Palumaa. Kui 2007. aastal tootis kuusepalki saagiv Balcas Eesti 85 000 kuupmeetrit saetoodangut, siis eelmisel aastal 40 000 m3.

Kümme suuremat saeveskit annavad umbes poole saematerjali kogutoodangust. Eesti metsatööstuse liidu (EMTL) hinnangul toodeti 2007. aastal saematerjali kokku umbes 1,7 miljonit kuupmeetrit, millest 40 protsenti läks eksporti. „Eelmisel aastal vähenes saematerjali kogutoodang ilmselt 25-30 protsenti,“ lisas EMTLi asedirektor Märt Riistop.