Mitmed lõppeval nädalal avaldatud
majandusnäitajad kinnitasid Euroopa majanduse olukorra järsku halvenemist,
lisades tuleval nädalal intresse arutavale Euroopa Keskpangale survet uueks
kärpeks.
Järsult pidurdab Euroopa suurim majandusruum Saksamaa, mille eksport kahanes riigi statistikaameti teatel novembris eelnenud kuuga võrreldes 10,6%. Nii järsult pole Saksamaa eksport kahanenud kahe Saksamaa ühendamisest saadik, kirjutas Commerzbank oma analüüsis. Võrdluseks vähenes eksport oktoobris 0,6%. Saksamaa tööstuse tellimused vähenesid novembris 6% pärast 6,3%list langust oktoobris - aastaga on Saksamaa eksportivate firmade tellimused vähenenud 26,9%.
Ekspordi vähenemine pole ainus langust kinnitav number. Detsembris hakkas Saksamaal uuesti kasvama tööpuudus, pöörates ringi 2006. a algusest kestnud trendi, kus tööpuudus vähenes. Töötute hulk ületas taas kolme miljoni inimese piiri.
Ka Hispaanias, mis on üks enim majanduslangusest kannatanud riike, ületas töötute hulk 3 miljoni piiri ja jõudis detsembris esialgseil hinnanguil 13%le. See on ELi kõrgeim näit.
Kogu ELis kasvas töötus lõppeval nädalal avaldatud Eurostati andmeil novembris oktoobri 7,7 protsendilt 7,8 protsendile, jõudes viimase kahe aasta kõrgeimale tasemele.
„Euroopa tormab langusesse kiiremini veel kui USA,“ ütles majandusanalüüse koostava Conference Boardi peaökonomist Bart van Ark.
Euroopa kaotab tarbijaid oma kõrge lisaväärtusega toodetele, mis on just Euroopa eriala. Ning pessimism süveneb. Euroopa Komisjon avaldas lõppeval nädalal euroala tarbijate ja ettevõtjate usaldusindeksi, mille näit on detsembris langenud madalaimale tasemele 1985. aastast.
„See on väga dramaatiline langus, mis viitab olukorra jätkuvale halvenemisele,“ kommenteeris Credit Suisse ökonomist Robert Barrie ajalehele Financial Times.
Barrie hinnangul langes euroala SKP 2008. aasta viimases kvartalis protsendi võrra ning sama suurt langust prognoosib ta ka alanud aasta esimeses kvartalis. Nii läinud aasta teises kui kolmandas kvartalis kahanes euroala SKP 0,2%, kinnitasid äsja avaldatud Eurostati andmed. Euro käibeletulekust 1999. aastal ei ole nii järsku langust veel kunagi olnud.
Halvenevad majandusnäitajad suurendavad survet Euroopa Keskpangale, et pank euroala intresse kärbiks.
Majandusstatistika „ei jäta kahtlust, et rahapoliitikat tuleb leevendada,“ ütles Fortis panga ökonomist Nick Kounis. „Ka aasta lõpus ei paistnud veel tunneli lõpus ühtki valguskiirt,“ lisas ta.
Ruumi intresside langetamiseks annab ka inflatsiooni aeglustumine euroalal – novembris langes see 1,6%le, mis on allpool Euroopa Keskpanga sihiks seatud 2% taset. Mitmed analüütikud hoiatavad juba deflatsiooniohu eest.
Oktoobrist on Euroopa Keskpank euroala intresse kärpinud 175 baaspunkti võrra 2,5%le. Panga mitmed kõrged ametnikud on öelnud, et enne järgmisi kärpeid peab laskma juba tehtud kärbetel mõjuda. Siiski spekuleeritakse, et pank võib 15. jaanuaril intresse kärpida 50 baaspunkti võrra.
Seotud lood
Reitinguagentuur S P, mis on viimastel
päevadel hoiatanud mitmeid euroala nõrgemaid liikmesriike, kärpis kolmapäeval
esimesena Kreeka reitingut.
Inflatsioon euroalal aeglustus detsembris
enam kui kahe aasta madalaimale tasemele, lisades Euroopa keskpangale
manööverdamisruumi laenuintresside langetamiseks.
Saksamaa kantsler Angele Merkel andis järgi
oma partei survele ning nõustus 100 miljardi euro suuruse fondi loomisega
majanduslanguses hätta sattunud firmade toetamiseks.
Euroopa Keskpank kärpis täna euroala enim
jälgitud baasintressi 50 baaspunkti võrra 2%le, mis on euroala läbi aegade kõige
madalam intressitase.
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?