Venemaa ja Ukraina tänase gaasitüliga
võrreldes, kus isegi venesõbralikes riikides nagu Bulgaarias ja Serbias on
külmetavad inimesed vihaga põletanud Venemaa lippe, oli 2006. aasta Vene-Ukraina
gaasitüli Euroopale süütu ehmatus, ütles Eesti saadik Euroopa Parlamendis Tunne
Kelam.
„Õudusunenägu kordub ja kordub palju dramaatilisemas vormis. Vahe on suur. On tunda, et asja võetakse tõsiselt ja see on pannud mõtlema,“ ütles Kelam eile Strasbourgis pärast parlamendi väliskomisjoni erakorralist istungit, kus kuulati ära Venemaa ja Ukraina delegatsiooni selgitused.
Vahetult istungi ajal tuli teade tarnete uuest katkemisest.
Kelami sõnul ei taha Euroopa enam tundide kaupa kahe poole kemplemist kuulata. Nagu ütles eile väliskomisjoni juht Jacek Saryusz-Wolski, eurooplasi ei huvita, kes on süüdi, Eurooplasi huvitab, et gaas oleks majas. Euroopa Parlamendi valimised lähenevad ning Saryusz-Wolski sõnul nõuavad valijad aru – mida on saadikud teinud, et inimesed nüüd külmas peavad istuma? Mida kavatsetakse teha, et sellised asjad ei korduks?
Kelami sõnul ei veennud komisjoni Venemaa väited, et tüli on kommertsvaidlus. Oma käitumisega on Venemaa tõendanud vastupidist ning Venemaa on ametlikult tunnistanud, et Gazprom on Venemaa välispoliitika tööriist.
Kelam leiab, et pigem oli Venemaal kriisi vaja sellepärast, et riigi lõa otsas Gazprom pole suutnud teha vajalikke investeeringuid ega täita oma lepingulisi kohustusi. Teooriat, et kriisiga püüab Venemaa suurendada toetust oma alternatiivsetele torujuhtmeprojektidele Läänemere ja Musta mere all (vastavalt Nord Stream ja South Stream) Kelam ei usu. „Selle hind oleks liiga kõrge. Ei julge nii lihtsat järeldust teha,“ ütles Kelam.
Ukraina tegi eile ettepaneku sooritada Euroopasse mineva gaasi tehingud Ukraina-Venemaa piiril ja jätta transiit Ukraina vastutada. Kelami sõnul ei kostnud Vene pool selle peale midagi. Euroopal pole omakorda midagi kosta selle peale, et Balti riigid ostavad Venemaalt gaasi turu hinnaga ja probleeme pole.
Kelami sõnul oli eilse arutelu põhisõnum tülitsejatele, et mis liig see liig. Kui siin lahendust ei leita, tuleb Euroopal otsida muid lahendusi. Ja alternatiive on, väidab Kelam, kes ei taha tunnistada kivistunud mantraid ELi ja Venemaa vastastikusest sõltuvusest ja Euroopa gaasitarbimise vältimatust kasvust. „Ma arvan, et Vene poole võttis see suhteliselt tõsiseks,“ ütles Kelam. „Iga väiksemgi Euroopa ühtsuse avaldus on tegelikult väga mõjus.“
100% Venemaa gaasist sõltuv Bulgaaria teatas esmaspäeval, et plaanib Euroopa Liidu abi paluda, et ehitada torujuhtmed ka Rumeeniasse ja Kreekasse. Lisaks lubas peaminister Sergei Stanišev järgida Slovakkia eeskuju ning uuesti käima panna tuumreaktori, mis ELiga liitumisel sulgeda tuli. Ka Venemaaga kahepoolseid lepinguid eelistanud Prantsusmaa, Saksmaa ja Itaalia on tunnetanud tarnekatkestuste mõju. „Veidi enam solidaarsust muudaks kõigi olukorra kindlamaks,“ märkis Financial Times oma juhtkirjas, kus soovitas välja ehitada ühendused liikmesriikide vahel, laiendada tarnijate ringi, suurendada energia kokkuhoidu ning panustada enam taastuv- ja tuumaenergiale.
Seotud lood
Saksamaa liidukantsler Angela Merkel
hoiatas täna, et Venemaa maine usaldusväärse energiatarnijana kannatab, kui
Euroopa külma kätte jätnud gaasitüli kiiresti ei lahene.
Ukraina-Vene gaasitülis jäävad suurimaks
kaotajaks Ukraina ja Venemaa ise. Mida kauem tüli kestab, seda enam halveneb
nende kui stabiilsete gaasiga varustajate maine ja Euroopa Liit soovib Moskva ja
Kiievi teeneid üha vähem kasutada.
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?