Saksamaa liidukantsler Angela Merkel
hoiatas täna, et Venemaa maine usaldusväärse energiatarnijana kannatab, kui
Euroopa külma kätte jätnud gaasitüli kiiresti ei lahene.
„Ma näen ohtu, et Venemaa kaotab teatud määral oma usaldusväärsuse, kui gaasitarned väga pikaks ajaks katkevad,“ ütles Merkel täna Berliinis pärast kohtumist Briti peaministri Gordon Browniga. Homme kohtub Merkel Venemaa peaministri Vladimir Putiniga.
Merkel lükkas tagasi väited, et gaasitüli on tingitud tehnilistest probleemidest. Merkel ütles, et näeb tülis pigem „praeguste poliitiliste probleemide väljendust“.
Vladimir Putin ja Ukraina peaminister Julia Tõmošenko kohtuvad kahe päeva pärast Moskvas, et kaks nädalat väldanud tülile lahendust otsida.
„Euroopa firmad ei saa nende lahendamata probleemide pärast kannatada,“ ütles Merkel. Gordon Brown kutsus Euroopat üles energiavarustuse kindlustamiseks alternatiivseid tarnijaid otsima.
Ka rahvusvahelise energiaagentuuri IEA peaökonomist Fatih Birol ütles täna, et Venemaa tarnete katkestamist Euroopale ei ole saa aktsepteerida. „Nad on kaotanud oma usaldusväärse tarnija staatuse,“ ütles ta.
Seotud lood
Venemaa nn gaasirünnakust Ukraina vastu
saab Euroopa liidu eesistujamaa Tšehhi jaoks proovikivi ja kuigi kriis pole veel
läbi teeb riigikogu liige Marko Mihkelson oma ajaveebis kolm järeldust.
Venemaa ja Ukraina vaheline gaasitüli
teravnes täna järsult, kui Venemaa vähendas oluliselt Ukraina kaudu Euroopasse
tarnitava gaasi koguseid.
Oma nõuka-aegsetes korterites külmuvad
bulgaarlased, elektrikatkestuste tõttu tehasest koju saadetud tšehhi töölised
või kallinevaid gaasiarveid kiruvad britid on kõik Ukraina-Vene gaasitüli
ohvrid. Kuid suurimaks kaotajaks jäävad selles tülis siiski Ukraina ja Venemaa
ise.
Venemaa ja Ukraina tänase gaasitüliga
võrreldes, kus isegi venesõbralikes riikides nagu Bulgaarias ja Serbias on
külmetavad inimesed vihaga põletanud Venemaa lippe, oli 2006. aasta Vene-Ukraina
gaasitüli Euroopale süütu ehmatus, ütles Eesti saadik Euroopa Parlamendis Tunne
Kelam.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.