Neivelt: Eesti päästab kiire kriisiplaan

"Poliitikud peavad lõpetama populismi ning tunnistama, et olukord on väga tõsine. Praegu on vaja pead kokku panna ja majandusteadlased appi võtta, et töötada välja kriisiprogramm," möönis Neivelt.

Olukord majanduses on tema sõnul hullem, kui arvati kuu või kolm tagasi, rääkimata aastatagustest prognoosidest. Selle kriisi puhul on kõige üllatavamaks kiirus, millega ta levib, tõdes Neivelt.

"Praegu tuleb endale tunnistada, et oleme lähedal Läti olukorrale. Erinevuseks on vaid see, et meil ei ole vaja toetada ühtegi kohalikku panka ja meil on reservid. Muus oleme väga sarnased. Tuleb aru saada, et praeguse olukorra jätkumisel oleme hiljemalt sügisel IMFi ukse taga. Laenu meile praegustes turutingimustes keegi peale Euroopa Komisjoni ja IMFi ei annaks, laenu võtmise peale ei saa praegustes turutingimustes loota," oli Neivelt resoluutne.

Rahandusminister Ivari Padar ütles just eile Äripäevale antud intervjuus, et loodab reserve vähem kasutada laene võttes.

Neivelt möönis, et praegu on Eestil sisuliselt vaid üks lahendus: eelarvekulude kärpimine koos palkade kärpimisega umbes 10-15 protsenti, kõrgepalgalistel rohkem ja teistel vähem, ja reservide osaline kasutamine.

Alternatiiviks oleks tema sõnul kulude kärpimine ca 5%, reservi ärakasutamine ning laen IMFilt. "Aga siis oleme 2010. aastal jälle lõhkise küna ees. Praegu näitavad kõik märgid, et kukume tagasi aastasse 2005. Ainult võlakoorem on oluliselt suurem kui siis," ütles Neivelt.

"Sotsiaalprogrammi vähendamisest me ei pääse. See on valus, aga midagi ei ole teha. Lohutada võib ennast sellega, et paljud hinnad on langenud ja peavad langema veel ning sisulliselt saab sama raha eest täna rohkem kui kolm kuud tagasi," lisas ta.

Eestis tegutsev Soome-Rootsi päritolu suurinvestor Joakim Helenius pakkus avaliku sektori kulude kärpimiseks välja suure lõike - Eesti peaks hakkama saama 5-10 omavalitsusega. Ja valitsus peab palju rohkem oma kulutusi kärpima. "Praeguste kulutustega langust üle ei ela."

Vitsur: samamoodi jätkates on hiljemalt aasta pärast reservid otsas

Poliitikute sõnul on oht, et praeguse kulutamistaseme juures on reservidel varsti põhi paistmas.

Reformierakondlasest rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi kinnitas, et kõikidel reservidel on silt küljes ja kui need kokku lüüa, siis on 20 miljardi krooni jagu neid veel alles.

Kuidas on kokkuleppega, et reserve tohib kasutada viimases hädas? Ligi ütles, et viimane häda on selgelt pärale jõudnud. "See on kindlasti olukord, kus reservide kasutamisest pääsu ei ole. Aga kindlasti pole me teinud maksimumi kulude kärpimiseks," lisas ta.

Ligi sõnul on Padaril kasutada riigieelarveseaduse paragrahv, mis maksude alalaekumise puhul lubab tal kulusid külmutada. Eelmisel aastal ta sellest keeldus.

Reserve veel aastaks Keskerakondlasest majandusekspert Heido Vitsur tunnistas, et ta on väga mures Eesti riigi reservide kiire kahanemise pärast. Küsimusele, kas samas tempos jätkates on reservid aasta pärast otsas, kõlas tema vastus: Ongi nii. Reserve ma endiselt ei puutuks, sest võib tulla aeg, mil reservidel on kulla hind."

Endine rahandusminister, praegune riigikogu IRLi fraktsiooni liige Taavi Veskimägi selgitas, et 2008. aasta novembri lõpu seisuga oli kassa- ja stabiliseerimisreservi maht kokku ca 21 miljardit krooni, sh pensionikindlustuse erakorraline reserv ca 5 miljardit. Aga kuna pensionide finantseerimine on üks kõige suurem murelaps 2009. aastal ja suur defitsiidi allikas, siis saab käsitleda neid koos.

Padari juhitav rahandusministeerium teatas eile esialgselt 5,2 miljardi krooni suurusest 2008. aasta keskvalitsuse defitsiidist. "Ilmselt tuleb valitsussektori defitsiit kokku 2,5% juurde SKPst. Seega peaksime minema 2009. aastasse kuskil 15 miljardi kroonise suuruse reserviga," järeldas Veskimägi.

Padar: uurime laenuvarianteKasutasime, jah, reserve, järgmise kuu alguseks saavad selgeks laenu võtmise variandid, ütles sotsiaaldemokraadist rahandusminister Ivari Padar.

"Veebruari teisel nädalal on tähtaeg, saame ülevaate, mis võimalused on laenu võtta, et vajalikke investeeringuid teha," ütles Padar selle kohta, kas ka järgmisel aastal finantseeritakse eelarvedefitsiiti reservidest, nagu tehti seda läinud aasta eelarvega. Võimaluste piires on vaja seda kiiremini teha, lisas ta.

Padar märkis, et loomulikult finantseeriti 2008. aasta 5 miljardi krooni suurune eelarve puudujääk reservidest, eelkõige kassareservidest. "Meil on plaan, mille nimi on riigi kõikvõimalikud laenuvõtmised, lisaks on kokkuhoiupoliitika, mis peavad olema kooskõlas ka võimalike ergutavate meetmetega, mis kogu olukorda ergutaks," selgitas rahandusminister viise, kuidas tänavust eelarve puudujääki vähendada, mis ei mahu plaanitava 3% eelarvedefitsiidi sisse.

"Selge on, et 3% eelarvedefitsiidi sisse mahtumine eeldab, et esimese kvartali jooksul on tehtud uus negatiivne eelarve või me ei mahu 3% sisse," rääkis Padar edasi. "Mul ei ole muud midagi ütelda, see on nii."