Rahandusminister Ivari Padar lubas, et
hiljemalt märtsis hakatakse taas riigieelarvet kärpima.
Et vähegi Maastrichti eelarvekriteeriumisse mahtuda, ei välistanud ta ka õige pea algavat negatiivse lisaeelarve koostamist.
Ivari Padar ütles Äripäevale, et eelmise kuu rohkem kui 30protsendiline kukkumine käibemaksu laekumises võrreldes 2007. aastaga oli kahtlemata äärmiselt ebameeldiv uudis.
"See on väga tõsine indikatsioon 2009. aastaks. Katastroofist ei ole juttu, aga selge, et pilt on paigas. Kui räägime, et defitsiiti on vaja 2009. aastal hoida kolme protsendi piires, siis... See on punane tuluke! Tuleb permanentne eelarvetöö ette võtta," ohkas Padar.
Rahandusminister rõhutas, et edaspidi tuleb olla väga ettevaatlik.
"Näen kärpe vajadust märtsis. Ma ei välista, et alustame juba siis negatiivse lisaeelarve koostamisega. Ma ei ütle ühtki numbrit enne seda, kui on täpsustatud reaalseid laekumisi. Kust ja kui palju? See on nüüd parteideülene, ütleme, arukate inimeste seisukoht, et kui meil on võimalik inflatsioonikriteeriumit täita 2009-2010, ei lase me seda võimalust eelarvedefitsiidiga lörri," väljendas rahandusminister oma kindlat seisukohta.
Seotud lood
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Jürgen
Ligi ja Eesti Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur peavad märtsikuusse
planeeritud eelarvekärbet liiga hiliseks.
Endine Hansapanga juht Indrek Neivelt ütles
Äripäevale, et oleme lähedal Lätile ja sama olukorra jätkudes sügisel IMFi ukse
taga.
Eesti ärieliit annab Äripäeva homses
lehenumbris valitsuskoalitsioonile nõu, kuidas paari nädalaga negatiivne
lisaeelarve koostada.
Rahanduskomisjoni liikmed põiklesid kõrvale
Äripäeva küsimusest riigikassa halduses oleva finantsvara väärtuse kohta.
Kui novembri lõpu seisuga oli see 20,6 miljardit krooni, siis detsembri seisu
kohta väitis riigikogu rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi, et tema ei tahaks
seda numbrit nimetada.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.