Eestil tasuks Läti sündmustest õppust
võtta, kuna kahe riigi saatus on omavahel seotud, poliitikud ei tohiks seda
unustada ning tegema lõpu populismile ja poliitilistele
liivakastimängudele, kirjutab Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar oma
ajaveebis
Järgneb Mart Laari seisukoht
„Eesti saatus on Lätiga seotud ning selle tõsiasja eiramine on meile ajaloos korduvalt väga kalliks maksma läinud. Riias aset leidnud märatsemine ei muuda Läti olukorda mingil juhul kergemaks, pigem vastupidi. Majandus- ja poliitiline kriis on Lätis tihedalt läbi põimunud. Kuna majanduskriisi taandumist oleks liig optimistlik oodata, kestab ilmselt ka poliitiline kriis. Sest olgu hetkel võimul milline erakond tahes, valikuid neil praktiliselt pole - valida saab vaid halva ja veel halvema vahel.
Uued valimised siin vaevalt midagi muudaksid, ilmselt suureneks ebakindlus veelgi. Kas see meile meeldib või mitte, on just selline aeg eriti soodne kõikvõimalikele äärmuste esiletõusuks - Lätis avalikkusele esitatud ideid ja nõudmisi vaadates oleks nende tulemuseks lihtsalt majanduse kiire ja täielik kokkuvarisemine.
Eesti ja Leedu seaks asjade selline areng aga väga keerulisse olukorda. Samas pole jälle suurt midagi, mida Eesti saaks Läti abistamiseks ette võtta. Vahest ainult seda, et üritaksime oma asjadega nii hästi kui võimalik hakkama saada. See eeldab aga esiteks seda, et majanduskriisi ei üritataks kasutada poliitiliste liivakastimängude mängimiseks ega maa veelgi suuremasse kriisi paiskamiseks. Kritiseerida oskab meist igaüks, hetkel on poliitiliste erakondade kohuseks välja pakkuda ka neid samme, kuidas oleks võimalik sellest väljuda.
Praegu teame aga ainult seda, et Reformierakond ja IRL on tekitanud majanduskriisi nii maailmas kui naaberriikides, on süüdi üleujutustes, vulkaanipursetes ning Vene rubla devalveerimises. Kasutagem siiski tervet mõistust. Seda vajab Eesti rumalast populismist rohkem.“
Seotud lood
Rootsi pangad, mis reitinguagentuuri
S P sõnul on sisuliselt Balti riikide rahapoliitikat suunavad keskpangad, on
käitunud väga vastutustundetult ning peavad selle eest maksma, kirjutab Rootsi
majanduslehe Dagens Industri analüütik Gunnar Örn oma tänases kommentaaris.
Riigi majanduse olukorra ja
rahapoliitiliste otsuste eest vastutavad valitsused, mitte kommertspangad. "Kui
keegi väidab, et Rootsi pangad on käitunud Baltikumis tegutsedes
vastutustundetult, siis on see vale lähenemine, pidades
siinseid poliitikuid justkui lasteks," arvab investeerimispankur,
Trigon Capitali suuromanik Joakim Helenius.
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.