Välismaised tooraine ja kauba müüjad
küsivad Eesti firmadelt ettemaksu, Euroopa kindlustusfirmad jätavad Eesti
ettevõtted kindlustusest ilma, pangad saadavad käibelaenude soovijad tühjade
kätega tagasi – selline on ettevõtja elu 2009. aasta alguseks.
Suur osa Eesti firmadest on probleemiga kokku puutunud – täiesti tavapäraseks on saanud, et ettemaksu küsitakse kuni 70%, kaupade ja teenuste puhul koguni 100% ning see tendents on ettevõtjate kinnitusel süvenemas. Seda ka siis, kui suhted tarnijaga on pikaajalised ning seni igati korrektsed.
„Tarnijate pangad ja kindlustajad on paigutanud Eesti koos Läti ja Leeduga suure riskikoefitsiendiga alasse ja ei luba enam meid finantseerida,“ laiutas käsi transiidiekspert Raivo Vare. Kui hästi läheb, leitakse mõni teine kindlustusfirma või saadakse partneritega siiski kokkuleppele ja nad võtavad riskid enda kanda.
Samasuguse kadalipu käivad ettevõtted läbi, et saada pangalt lühiajalisi laene, sest panganduses on praegu märksõnaks rafineeritud konservatiivsus. Praeguses keerulises olukorras on muidugi loogiline, et ettevõtte majanduslikku seisundit analüüsivad ka pangad laenu andes senisest põhjalikumalt.
Paljud ettevõtjad on aga veendunud, et pangad ajavad kestvate analüüsidega siiski juuksekarva lõhki ja kasutatakse teadlikult venitamistaktikat. „Reaalselt pangad ikka raha ei taha anda, tuues ettekäändeks näiteks esitatud äriplaanide ebareaalsuse. Ilmselt lihtsalt raha ei ole!“ arvas üks ettevõtte juht.
Äripäev uuris koostöös Tööandjate Keskliiduga probleemi tõsidust. Uuringus osalenud neljateistkümne tööstusharuliidu esindajate vastused küsimustele ei jätnud mingit kahtlust ka tulemustega tutvunud rahandusminister Ivari Padarile ja majandusminister Juhan Partsile – olukord on enam kui tõsine.
Tööandjate keskliidu juhata Tarmo Kriisi sõnul tuleb valitsusel riiklikul tasemel teha kõik endast olenev, et taastada usaldus Eesti majanduse vastu.
Loe homse Äripäeva kaanelugu
Seotud lood
Majandusminister Juhan
Partsi eestvedamisel kogunenud töögrupp leidis, et ettevõtlust
toetavate tegevuste võimalik kogumaht võiks olla neli miljardit krooni,
millest otsene riigipoolne rahaline panus on 1,2 miljardit krooni.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.