Tabuteema: Iirimaa rahaliidust välja!

Nii kirjutas Daily Telegraph, tsiteerides lehe väitel riigi üht tuntud majanduseksperti David McWilliamsit, kes on töötanud Iirimaa keskpangas ja olnud UBS AG direktor.

„See on sõda: riikidel tuleb ennast kaitsta,“ tsiteerib leht McWilliamsit. „Me peame minema ja ütlema Euroopale, et meil on tõsine probleem. Ütlema, et me kas jätame oma kohustused täitmata või lahkume Euroopast,“ ütles ta RTE raadiole.

„Sellest kannataks kogu Euroopa. Euro usaldusväärsus saaks kõva löögi. Siis võib Hispaania oma kohustustega hätta sattuda, samuti Itaalia ja Kreeka," lisas ta.

McWilliams on üles tõstnud tabuteema, ennustades rahaliidu kriisi, kus ühe riigi hädad võivad nõrgemates liikmesriikides vallandada ahelreaktsiooni. Juba nõuavad turud nende riikide võlakirjadelt kõrgemat tootlust kui Saksamaa võlakirjadelt ning reitinguagentuur S P on kärpinud Kreeka ja Hispaania reitinguid. Iirimaa ja Portugal on saanud hoiatuse.

Iirlaste seas ei ole eurost lahku löömisele siiski toetust. Ajalehes Irish Independent avaldatud arvamusküsitluse järgi oli 97% vastanuist taolise radikaalse sammu vastu.

McWilliamsi sõnul takistab eurotsooni liikmeks olek Iirimaa majanduse toibumist. „Ainuke viis kuidas me selle sõja võita saame, on muutuda taas ekspordiriigiks. Me saame teha seda, mida me praegu teeme – kärpida palku, vallandada veel rohkem inimesi ja kannatada välja pikk majanduslangus. Teine mudel on see, mida praegu teevad britid. Britid lasevad oma naelsterlingil odavneda, nii et probleemist saab kellegi teise probleem. Euro liikmeks olek ei lase meil muidugi seda võimalust kasutada,“ ütles McWilliams.

Sama teemat – euroliidu võimalikku lagunemist või mõne selle liikme kokkukukkumist suure võlakoorma all käsitles täna ka ajalehe Financial Times kolumnist Wolfgang Münchau. Münchau arvates on mõne euroala riigi maksejõuetus täna veel ebatõenäoline, kuid kiiresti kasvav risk. Liidu purunemisse ta aga ei usu – „makseraskustesse sattunud riik peaks olema hull, et euroalalt lahkuda,“ kirjutas Münchau. Sellisel juhul lisanduks võlakriisile ka valuutakriis ja panganduskriis.

Kriis jääks eurotsooni piiridesse, usub Münchau, ning sunniks euroala valitsusi ja keskpanku ühist vastust otsima, tahavad nad seda või ei taha. Sest probleem võib levida. Tõenäoline on, et pikkade moraalijutluste järel pannakse IMFi abiga kokku pakett hädalise aitamiseks. Seda karmidel tingimustel, et „paha saaks oma palga“. Hullemaks läheb olukord siis, kui ridamisi kriise väiksemates liikmesriikides kisuvad lõpuks kaasa ka mõne suure liikmesriigi. See oleks tõesti euroalale tõsine test, kuid ei tooks ikkagi euroala lagunemist, usub Münchau.

Reitinguagentuuride hoiatused ja turu reaktsiooni, kus suuremate võlakoormatega riikidelt on hakatud laenuraha eest kõrgemat hinda nõudma, on esile kutsnud uued laenud ja kohustused, mis euroala riigid on võtnud oma kriisis majanduse ja finantssüsteemi toetamiseks.

Euroopa Komisjoni täna avalikustatud prognooside järgi kasvab Itaalia avaliku sektori võlg tänavu 109,3 protsendile SKPst ja Kreekal vastavalt 96,2%le. 60% ülempiiri rikuvad pooled euroala riigid. Kõrgeimat eelarvedefitsiiti prognoosib komisjon tänavu Iirimaale, 11% lubatud 3% asemel. Kokku ületab ülempiiri tänavu seitse riiki ja kaks on täpselt piiri peal. Iirimaa SKP kahaneb tänavu 5% ja tööpuudus kasvab 9,7 protsendile.