Iirimaal visatakse tänapäeval kibedat
nalja, et pankrotti läinud Islandiga pole riigil muud vahet kui üks täht
ingliskeelses nimekujus ja kuus kuud.
Üks oluline vahe on siiski veel - Iirimaa on euroala riik. Pangandus- ja majanduskriisis on see ära hoidnud valuutakriisi, kuid tähendab konkurentsivõime käest lasknud riigile väga valusat kohanemist.
Iirimaa rahandusminister siunab aga hoopis britte, et need on lasknud naelal järsult odavneda ja pannud Iirimaa "tohutu pressi alla". Ekspordivõime on halvatud ja kohalikel kaupmeestel ei jää muud, kui võimetult pealt vaadata, kuidas iirlased piiri taha ostutuurile tulvavad.
Juba on kõlanud see, mida-ei-tohi-nimetada - esimesed üleskutsed, et Iirimaa ahistava eurosärgi seljast heidaks.
Kiire kasvu asemel kiire langus ja töötute hordid
Iirimaa kadestatud ja imetletud kiirest tõusust, millega ELi vaesest perifeeriast sai Euroopa Liidu jõukaim riik Luksemburgi järel, on üleilmses finants- ja majanduskriisis saanud järsk langus.
Euroopa Komisjoni värske prognoosi järgi kahaneb Iirimaa majandus tänavu Euroopa Liidus Läti järel kiireimas tempos, tööpuudus noolib 10% piiri ning eelarvedefitsiit on euroalal lubatud 3% asemel tuleval aastal juba 13%.
Asjad pöörasid veelgi halvemaks, kui Iiri valitsusel ei jäänud muud üle, kui suuruselt kolmas pank Anglo Irish Bank läinud nädalal riigistada. Buumi ajal üks edukamaid Iiri panku on andnud pea veerandi laenudest kriisis kinnisvarasektorisse, kus elu on täiesti välja surnud.
Pangakriis ohustab valitsuse maksevõimet
Teiste pankade riigistamist püüab valitsus ära hoida, ehkki kõigile on antud riigi garantii - kokku on Iirimaa pankade varad kaks korda suuremad SKPst. Kui see kõik valitsuse bilanssi tõsta, muutub küsitavaks riigi maksevõime.
10% vähemalt tahab nii Iirimaa era- kui ka avalik sektor palgataset alandada.
Juba kärpis reitinguagentuur S P Iirimaa tippreitingu AAA väljavaate stabiilselt negatiivseks, tuues põhjuseks avaliku sektori rahandusliku seisu halvenemise.
"S P otsus väljendab reitingu langetamise tõenäosust, kui valitsuse meetmed eelarvevahenditega panku rekapitaliseerida ja majandust ergutada ei too kaasa konkurentsivõime paranemist, suuremat mitmekesisust, uusi kasvuväljavaateid, jättes vaid võlakoorma, millega toimetulek on veelgi raskem," kommenteeris S P analüütik Trevor Cullinan.
Madalam reiting tähendab kallimat laenuraha. Vahe Saksamaa kümneaastaste võlakirjade tootluse ning Iirimaa valitsuse võlakirjade tootluse vahel ongi juba kärisenud 217 punktile. Euroala riikidest on suurem usaldamatus vaid Kreeka vastu. Spekulatsioonid võimalikust pöördumisest IMFi poole on ägedalt tagasi lükatud.
90ndatel oli Iirimaa majanduskasvu vedur eksport ning järele võeti Euroopa arenenumatele riikidele. Viimased aastad on hoogu lisanud odavast laenurahast õhutatud kinnisvarabuum ja tarbimine. Iirlaste võlakoorem on praegu kaks korda üle euroala keskmise. Valitsuse maksutuludes kasvasid varamaksud 6,9 protsendilt 15,7 protsendile. Aastast 2000 on hõive avalikus sektoris kasvanud 40%.
Iirimaa konkurentsivõime on euroliidus vähenenud
Eufooria varjus jäid märkamata strukturaalsed probleemid, mis kriis jälle kätte näitab. Eelkõige ülikiire palgatõus - Saksamaaga võrreldes on Iirimaa konkurentsivõime 2000. aastast kahanenud 20 protsendipunkti võrra.
"Palgakulud on 4-5 aastaga kahekordistunud, mis tähendab, et oleme minetanud oma ajaloolise konkurentsieelise ning selle taastamine on pikk ja piinarikas protsess," ütles Iirimaa tööandjate liidu ökonomist Fergal O'Brien ühes intervjuus.
Jaanuaris teatas riigi suurim eksportija ja suuremaid tööandjaid USA arvutihiid Dell, et koondab Iirimaal 1900 töötajat ja viib tootmise üle Poola, kus palgad on madalamad. Kardetakse, et ka teised tehnoloogiafirmad võivad Iirimaal koomale tõmmata.
Euro tugevus õõnestab Iirimaa ekspordivõimet
Samuti kannatab Iirimaa euro tugevusest, kuna riigi peamiste ekspordipartnerite USA ja Suurbritannia valuutad on järsult odavnenud. Lõviosa riigi toodangust läheb aga eksporti.
Iirimaa rahandusminister Brian Lenihan kaebleb, et Briti naela devalveerumine põhjustab Iirimaale suuri raskusi, iirlased võiksid aga sisseoste tehes rohkem "isamaalisust" ilmutada.
Ajaleht Daily Telegraph tsiteeris Iirimaa väidetavalt tuntud majanduseksperti David McWilliamsit, kes kutsus üles eurost lahti ütlema, kui teised euroala riigid Iirimaale appi ei tule. "Me peame minema ja ütlema Euroopale, et meil on tõsine probleem. Ütlema, et me kas jätame oma kohustused täitmata või lahkume Euroopast," ütles ta.
Iirlased seda ei toeta, kuid pole kahtlust, et kui kriis süveneb, kuuleb taolisi üleskutseid järjest rohkem.
Iiri valitsusel pole palju valikuid. Kui devalveerida ei saa, peavad konkurentsivõime taastumiseks alanema palgad ja varade väärtus. Pikemas perspektiivis tuleb eelarve tasakaalu saamiseks üle vaadata ka maksupoliitika, kus seni on investoreid riiki meelitanud 12,5% ettevõtte tulumaks.
Avalik ja erasektor ei pääse palgakärbetest
Iiri ehitusala püüab läbi suruda 10% palgakärbet. Järsult tuleb kokku tõmmata ka avaliku sektori palgakulusid - ca 20% tööealisest elanikkonnast saab palka riigilt, kus palgatase on kõrge. Nii tahabki valitsus ära jätta sügisel kokku lepitud 6% palgatõusu, kuid ekspertide sõnul peaks avaliku sektori palku kärpima veel vähemalt 10%. Riigiteenistujate ametiühingud ähvardavad streigiga ja väidavad vastu, et vastustust tuleb kanda valitsusel, kes buumi ajal makse kärpis ja kinnisvarainvesteeringuteks soodustusi andis.
Kriis nõuab ebapopulaarseid otsuseid, kuid kokku on kuivanud ka poliitiline kapital. Viimaste küsitluste järgi on toetus peaminister Brian Coweni valitsusele järsult langenud ja kõigest 27%.
Seotud lood
Iiri valitsus avalikustas täna karmi
kokkuhoiueelarve, mille eesmärk on ohjata riigieelarve defitsiiti, mis on
paisunud juba enam kui 10%le SKPst.
Iirimaal kasvas tööpuudus aprillis 11,4
protsendile ning tuleval aastal võib tööta olla juba 16,8% tööealisest
elanikkonnast.
Kui eestlased arutasid ideid Eesti elu
edendamiseks mõttetalgutel, siis iirlased on käivitanud veebilehe Ideas
Campaign, kuhu koguvad inimeste ettepanekuid ja ideid majanduskriisist
ülesaamiseks.
Iiri valitsuse juba teine kriisieelarve
poole aasta jooksul paneb riigi noore ja kõrgelt haritud paindliku tööjõu
riigist lahkuma, kirjutab Financial Times täna kommentaaris Iiri valitsuse
pingutustele ülisuureks paisunud eelarvedefitsiiti koomale tõmmata.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.