Rahandusminister Ivari Padar ütles
Äripäevale riigikogu liikmete võimaliku palgatõusu vajaduseks lisaraha - 26
miljonit krooni - eraldamist kommenteerides, et lisaraha ei ole ega
tule.
Sotsiaaldemokraadist Padar oli otsekohene: "Tänases majandusolukorras riigil ootamatuid lisatulusid, millega ühe või teise asutuse eelarvesse lisavahendeid anda, tulemas ei ole. Iga riigiasutus peab oma planeeritud vahenditega toime tulema."
Riigikogu kantselei direktor Heiki Sibul ei osanud Äripäevale täna öelda, kust võtta kantselei eelarvesse 26 miljonit krooni. Kui riigikohus otsustab, et rahvasaadikud ei saa enda palku külmutada, peab summa hiljemalt 1. märtsiks kantselei eelarves olema, et rahvaesindajatele ikkagi seadusega ette nähtud palgatõus garanteerida.
Kui eelarvet koostati, siis eeldati, et riigikogulaste võimalikuks palgatõusuks ette nähtud summa - 26 miljonit krooni - võetakse valitsuse reservfondist.
"Kaheksa protsenti kärbiti seal kõiki riigiasutusi, lisaks pluss kolm. Nüüdseks siis kokku juba 11 protsenti. Minu informatsiooni järgi ei tohiks reservis enam seda 26 miljonit olla. Viimati küsisin rahandusministrilt selle summa kohta sel nädalal. Ma ei saanud vastust," ütles Sibul ohates.
Ta ütles, et kui kantselei mullu kevadel eelarvet koostas ja selle projekti rahandusministeeriumisse läkitas, oli kogueelarve 26 miljoni võrra suurem.
"Aga rahandusministeerium ei pidanud vajalikuks lülitada seda summat meie eelarvesse, kuna valitsus teatavasti valmistab riigieelarve ette ja saadab riigikogusse. Kui riigieelarve detsembris parlamenti tuli, siis ei olnud seda numbrit seal enam," nentis Sibul.
Ta rõhutas, et kantselei eelarves on teatud read, millest igal juhul peab kinni pidada. Ja töötasu kuulub igal juhul "kohustuslike" ridade sekka.
Riigikogulaste järgmise aasta igakuine palk arvestatakse välja eelneva aasta neljanda kvartali Eesti keskmise palga alusel. 2007. aastal oli Eesti keskmine palk neljandas kvartalis 12 270 krooni. Selle numbri alusel arvutatav saadikute palk on praegu 49 080 krooni. Sellele lisanduvad kuluhüvitised, mis on maksimaalselt 30 protsenti riigikogu liikme palgast. Sisuliselt teenib riigikogu lihtliige praegu kokku 63 804 krooni.
Jaanuari alguse käskkirjaga kinnitas riigikogu kantselei direktor kantselei tänavuse aasta eelarve. Riigikogu liikmete töötasuks näeb dokument ette 67 435 920 krooni. Majandamiskulu on tänavu 62 462 688 krooni. Majandamisraha sekka arvutab kantselei ka rahvasaadikutele makstava ametipalgast kolmandiku moodustava kuluhüvitise.
Selle aasta riigikogu kantselei aastaeelarve on kokku 300 miljonit krooni.
Seotud lood
Statistikaamet avaldab täna eelmise aasta
4. kvartali keskmise palga andmed, mis tõstavad riigikogu lihtliikme palka
eeldatavalt 4500 krooni võrra.
Kell 11 alustas riigikohtu 19-liikmeline
üldkogu avalikul istungil arutelu, kas riigikogulased võivad istuva
koosseisu palkasid külmutada või tohivad nad põhiseaduse järgi peatada ainult
järgmise parlamendi koosseisu palgatõusu. Praegu teenib riigikogu
lihtliige ligikaudu 63 800 krooni kuus.
Riigikogu kantselei eelarves ei ole selleks
aastaks riigikogulaste palkade tõstmiseks raha ette nähtud. Kui
riigikohus otsustab, et parlamendi istuv koosseis ikkagi ei saa enda
töötasu külmutada, peab kantselei leidma kiirkorras 26 miljonit
krooni.
Riigikohtu üldkogu vaagis täna,
kas riigikogulaste nn palkade külmutamise seadus, mille riigikogu
detsembris riigipea Toomas Hendrik Ilvese vastuseisust hoolimata teist korda
vastu võttis, on põhiseadusega vastuolus või tohivad rahvasaadikud ikkagi
enda palkasid teatud ajaks külmutada. Praegu teenib parlamendi lihtliige 63 800
krooni kuus.
Eesti ja kogu Baltikumi suurim kasutatud autode jaemüüja AS Longo Group pakub kõigis kolmes Balti riigis võlakirju summas 10 miljonit eurot, mille aastane fikseeritud intressimäär on 10% ja tähtaeg kolm aastat. Võlakirjade märkimisperiood kestab kuni 25. novembrini ning on avatud nii jae- kui ka kutselistele investoritele.