Kui Eesti Põlevkivi ASi endine juhataja
Lembit Kaljuvee oletas, et selle majandusaasta kahjum ettevõttes võib küündida
150 miljoni kroonini, siis etevõtte praeguse juhi Ilmar Jõgi sõni on tulemuseks
vähemalt null, kirjutas dv.ee.
Kaljuvee arvates on kahjumi põhjuseks see, et kulutuste kärpimine toimub valemi järgi: inimeste arv toodetud energia kilovati kohta. See tähendab, aruannetes näitab ettevõte kulude vähenemist, aga reaalsuses lähevad tööd, millega saadi varem ise hakkama, nüüd teiste ettevõtete kätte või ei tee neid üldse keegi, mis lõpptulemusena tuleb kallim.
Praegu on täpselt teada, et koondatakse 70 koristajat ning hakatakse seda teenust sisse ostma.
Kaevurite ametühingu liider Maido Agur lisab, et käivad jutud ekskavaatorite ja muu tehnika remondi üleandmisest teistele firmadele.
Eesti Põlevkivi AS juhatuse esimees Ilmar Jõgi on aga veendunud, et majandusaasta lõpuks saab ettevõte raskustest üle ning lõpetab aasta nulliga. "Võib-olla õnnestub isegi saada väike kasum," lisas Jõgi.
Jõe sõnul ei põhine Lembit Kaljuvee oletused mingitel reaalsetel numbritel. "Miks meil peaks olema miinus?" küsib Jõgi. "Me koondame kulutusi ning jaanuaris suureneb Narva Elektrijaamadele müüdava põlevkivi tonni hind 165 kroonini. Nii et kui me täidame põlevkivi tootmise plaani, aga me kavatseme toota ja müüa natuke üle 14 miljoni tonni põlevkivi, siis ettevõte saab isegi kasumit."
Agur kahtleb nii Kaljuvee 150 miljoni kroonise kahjumi ennustuse õigsuses, kuid ka selles, et majandusaasta lõpuks on Eesti Põlevkivi nullis või isegi plussis. "Pigem tuleb miinus. Ma ei oska praegu öelda, kui suur," lisab Agur.
Eesti Põlevkivi maksab riigile 160 miljonit krooni dividende, millele lisandub 42,5 miljonit krooni dividendimaksu. Tulekahju kustutamine Estonia kaevanduses möödunud aasta oktoobris läks maksma 5-6 miljonit krooni. Ettevõte tellib restruktureerimise paljusid töid väljapoolt.
Seotud lood
Eesti Põlevkivi paneb homme Estonia
kaevanduses käima 100 miljonit krooni maksma läinud kompleksi
killustikutootmiseks, mis võimaldab katta viiendiku Eesti vajadusest.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.