Bulgaaria esitas täna Venemaale ametliku
kahjunõude Ukraina-gaasitüli kahjude eest summas 86 mln eurot (1,346 mld
krooni).
Nõue oli majandusminister Petr Dimitrovi poolt kohtumisel Gazpromi juhi asetäitjale Aleksandr Medvedjevile üle antud kirjas, teatas RIA Novosti. Bulgaaria pakkus kahju hüvitamiseks kolme moodust: otsese rahalise maksena, soodushinnaga gaasitarnetena või võimaldades Bulgaariale juurdepääsu Venemaa gaasitranspordi võrgule, millega tekiks võimalus saada gaasi kolmandatest riikidest.
Medvedjevi teatel tutvub Vene pool ettepanekutega. Ta ütles, et Venemaa kohustub vaid tarnima lisakoguse gaasi, et Bulgaaria saaks taastada oma maa-aluse hoidla varud. Medvedjevi sõnul puudub Bulgaarial vajadus Vene võrgu kaudu transiidiks kolmandatest (Kesk-Aasia) maadest, sest vajaliku koguse tagab Venemaa. Varem on sama mees rääkinud Bulgaaria telekanalile BNT, et Gazprom tarnib Ukraina-konflikti ajal saamata jäänud gaasi Bulgaariale soodushinnaga ning põhjust kompensatsiooni maksmiseks ei ole. Gazpromi asejuht pakkus Bulgaariale, et nood pöörduksid kõigi taoliste pretensioonidega Ukraina poole, kes torud kinni pani.
Gaasivarustuses täielikult Venemaast sõltuv Bulgaaria oli sellest ilma 6. - 20. jaanuarini. Hind on Bulgaaria jaoks praegu 400 dollarit/1000 m3, tarbimine 12-15 mln m3 päevas. Äsjase kriisi ajal seati tarbimisele ranged piirangud, need puudutasid ka üle 350 suurettevõtte. 44 suurkäitist pani töö täielikult seisma, näiteks suurtest eksportijatest väetisetehased. Varustuse taastumise järel tarbimispiirangud kaotati.
Seotud lood
Bulgaaria majandus kandis gaasitarnete
katkemise tõttu rohkem kui 250 miljoni euro suurust kahju, vahendas Lenta
Praim-Tassi teadet.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.