Euroopa pankadesse süstitud miljardid pole
laenukraane lahti saanud ning lõppeval nädalal teatas mitu riiki juba järgmise
ringi päästeplaanist.
Turud võtsid seda kui märki finantskriisi süvenemisest ning on mitme riigi puhul - Suurbritannia, Hispaania, Iirimaa - hakanud kahtlema, kas valitsus nii üüratu ja kiirelt kasvava võlakoormaga toime tuleb.
Briti nael odavnes järsult ja kindlustuse hind Briti valitsuse maksejõuetuse vastu kerkis.
Peaminister Gordon Brown, kelle pankade päästmise plaan mullu kõrget kiitust pälvis, on nüüd silmitsi korraga kolme kriisiga - pangandus-, eelarve- ja valuutakriisiga.
Esmaspäeval avalikustas Brown pankade päästmiseks uue 50 miljardi naela (836 mld kr) suuruse plaani lisaks oktoobris pankade rekapitaliseerimiseks eraldatud 50 miljardile naelale. Riigi osalus Royal Bank of Scotlandis (RBS) kasvab 70 protsendile, mille "vastu" pank peab uusi laene andma vähemalt 6 miljardi naela (100 mld kr) ulatuses. Lisaks annab valitsus pankade "toksilistele" varadele riigi garantii.
Pankade poliitika ajab peaministri vihale
Browni sõnul on ta vihane, et pangad piiravad laenuandmist ajal, mil Suurbritannia majandust ähvardab sõjajärgse aja rängim langus.
Turgudele süstis uus abiplaan hirmu, et valitsus ei pääse pankade riigistamisest, ning finantssektori aktsiad kukkusid kivina.
60% on kuue kuuga Bloombergi andmeil kaotanud oma väärtusest Euroopa pankade aktsiad.
Tõrkuvad laenuturud oli peateema ka Brüsselis ELi rahandusministrite kohtumisel. "Paljudel juhtudel ei ole eraisikutel ja firmadel laenusaamine lihtsamaks läinud," tõdes Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Joaquin Almunia, kes avaldas esmaspäeval sünge prognoosi ELi majanduse väljavaadetest.
Kuue kuuga on pankade aktsiad kukkunud peaaegu 60 protsenti. Novembris aeglustus laenupakkumine Euroopas üheteistkümnendat kuud järjest.
"Hoolimata sellest, mis tehtud on, on turud seda meelt, et meetmed ei toimi," ütles Morgan Stanley valuutastrateeg Ron Leven.
Euroopa riigid sätivad pankadele karke alla
Lisaks Suurbritanniale võttis täiendava pankade abikava vastu Taani, eraldades selleks rekordilised 100 miljardit Taani krooni (210 mld kr). Oktoobris heaks kiidetud pakett andis garantii pankade hoiustele ja pankadevahelistele laenudele, võimalike kahjumite katteks moodustati pankade varadest fond kogumahus 35 miljardit Taani krooni.
Prantsusmaa annab pankadele veel 10,5 miljardit eurot (164 mld kr) lisaks läinud kuul eraldatud 10,5 miljardile eurole. Garantiideks on valitsus eraldanud 360 miljardit eurot (5,6 triljonit kr). President Nicolas Sarkozy survestab panku tippjuhtide boonustest ja dividendidest loobuma ning suunama raha kapitalibaasi tugevdamiseks.
Iiri valitsus riigistas läinud nädalal Allied Irish Banki ja pingutab, et teised pangad jääksid oma jalgadele. Saksamaa valitsus omandas 25 protsenti Commerzbankist, mis on osa 18,2 miljardi euro (285 mld kr) suurusest abipaketist. Handelsblatti andmeil kaalub valitsus uut päästeplaani. Niisamuti Belgia. Hispaania teatas 50 miljardi euro (782 mld kr) suuruse fondi loomisest, et osta pankade bilanssi mürgitavaid ebalikviidseid varasid.
Ka USA uue presidendi Barack Obama üks esmaseid ülesandeid on pangad uuesti laenu andma saada.
Seotud lood
Hirmu ja jõuetusetundest on teinegi kord
huumor üle aidanud – ka tänane maailma finantsturge vapustav kriis on sünnitanud
arvukalt anekdoote ja kalambuure.
Taltumise asemel on USA kinnisvaraturult
mullu alanud finantskriis ikka alles laienemas, riskides saata uue šokilaine üle
maailma finantsturgude.
Välisraha pagemine sunnib Venemaa panku
laenuandmist piirama, mis hakkab juba mõjutama riigi reaalmajandust, kirjutab
Briti leht Financial Times.
Uue sarja esimene saade!
Elisa Eesti juht Andrus Hiiepuu rõhutab uhiuues sarjas “Juhtides tulevikku”, et suurfirmad liiguvad kestlikkuse suunas ja sellega kujundatakse ümber tööstusharud. Kes pole sellega kaasas, jääb lihtsalt maha.