• OMX Baltic0,33%270,76
  • OMX Riga−0,48%881,75
  • OMX Tallinn0,53%1 739,37
  • OMX Vilnius−0,04%1 043,95
  • S&P 500−1,54%5 857,72
  • DOW 30−0,85%43 379,1
  • Nasdaq −2,52%18 625,23
  • FTSE 100−0,09%8 063,61
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,53
  • OMX Baltic0,33%270,76
  • OMX Riga−0,48%881,75
  • OMX Tallinn0,53%1 739,37
  • OMX Vilnius−0,04%1 043,95
  • S&P 500−1,54%5 857,72
  • DOW 30−0,85%43 379,1
  • Nasdaq −2,52%18 625,23
  • FTSE 100−0,09%8 063,61
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,53
  • 26.01.09, 22:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ansip: jaanuari maksulaekumised üle ootuste head

Jaanuari maksulaekumised on üle ootuste head, ütles peaminister Andrus Ansip täna riigikogus parlamendi liikmete küsimustele vastates.
"Ma tean, et jaanuarikuu maksulaekumised, arvestades üldist negatiivset fooni, on üle ootuste head. Võrreldes prognoosiga, on meil jaanuarikuus praeguseks juba laekunud 10% prognoosiga kavandatust ja üle 9% eelarves ettenähtust," rääkis Ansip.
"Kuu pole veel lõppenud, missuguses ulatuses tagastatakse käibemaksu, seda me praegu hetkel veel ei tea, kuid juba praegu võib öelda, et jaanuarikuu maksulaekumised ei kuuluta meile mitte mingisugust katastroofi," lisas peaminister.
Samas tunnistas Ansip taas, et kriis on Eestisse pärale jõudnud. "Me peame veelgi avaliku sektori kulutusi koomale tõmbama," märkis ta.
Ansip nimetas riigikogus kõneldes ka mitmeid indikaatoreid, mis tema sõnul kõnelevad sellest, et majandusolukord lähemal ajal halveneb. "Kõigepealt, Eesti põhilised eksporditurud on majanduslanguses ja enamgi veel, paljudel turgudel on rahvusvaluutasid devalveeritud, Ukraina grivnat näiteks 48%. Ja see teeb peaaegu võimatuks nendel turgudel, kus rahvusvaluutasid on oluliselt devalveeritud, Eesti kaupu müüa," rääkis peaminister.
Tema kinnitusel on Eesti üks edu aluseid – tugev ekspordisektor – saanud löögi ülemaailmselt finantskriisilt, mistõttu enam pole võimalik sellise eduga nagu varasematel kuudel müüa kaupu Ukrainasse või Venemaale.
Ansip viitas ka statistikale, et enim viivises olevaid laene on kinnisvaraarenduses, kommertskinnisvaras ja ehitussektoris. "Teame ka seda, et kolme aasta jooksul ehitajate arv Eestis kahekordistus. Praegu kõigile ehitajatele tellimusi ei jätku ja tööpuudus kriisisektorites on hakanud küllalt kiiresti suurenema," rääkis ta.
Need indikaatorid kõnelevad tema sõnul sellest, et kriis on Eestisse pärale jõudnud. Peame veelgi avaliku sektori kulutusi koomale tõmbama, ütles peaminister. "Probleemide lahendamise edasilükkamine kuni selle ajani, mil informatsiooni on kogunenud rohkem, otsustamiseks piisavalt, võivad maksumaksjale väga kalliks maksma minna," lisas Ansip.

Seotud lood

Uudised
  • 09.01.09, 06:04
Maksud näitavad tõde. Ilustamata
Eile välja tulnud detsembri maksulaekumine võttis nii rahandusministri kui ka Reformierakonna juhtpoliitiku tänavuse riigieelarve miinusest rääkides sõnatuks - Äripäeva musta stsenaariumi järgi küünib see 19 miljardi kroonini.
Uudised
  • 08.01.09, 10:48
Käibemaks -31,6%!
Maksu- ja tolliameti andmetel laekus mullu riigieelarvesse tulusid 70,3 miljardit krooni ehk 95,7 protsenti kavandatust. Käibemaksu sai riik varasemaga võrreldes kõige vähem.
Uudised
  • 27.01.09, 10:19
Maksud: ühe rõõm on teiste pisarad
Koondamised on positiivselt mõjunud riigi maksulaekumistele: 18. jaanuari seisuga oli füüsilise isiku tulumaksu laekunud 871 miljonit krooni, samas mullu terve jaanuariga 439 miljonit.
Uudised
  • 08.01.09, 16:28
Taal: maksutulud võivad järgmisel aastal veelgi langeda
Ettevõtja Olari Taal hoiatas, et maksutulud võivad isegi 2010. aastal praegusega võrreldes kuni 30 protsenti kukkuda.
  • ST
Sisuturundus
  • 29.10.24, 15:04
Hooletu tuletöö võib kaasa tuua kopsaka rahatrahvi – hullemal juhul võib see hävitada vara
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele