Eesti ettevõtetele ja eraisikutele antud
laenu- ja liisingujääk vähenes detsembris 2,3 miljardi krooni ehk 0,9 protsendi
võrra.
Majanduse kohandumisega kaasnenud laenunõudluse languse ning karmistunud laenutingimuste tõttu vähenes Eesti ettevõtetele ja eraisikutele antud laenu- ja liisingujääk detsembris 2,3 miljardi krooni ehk 0,9 protsendi võrra. Valdav osa vähenemisest tulenes kaubandussektoris tegutsevatele ettevõtetele antud laenude tagasimaksmisest, teatas Eesti Pank.
Uute eluasemelaenude maht osutus detsembris väiksemaks varemvõetud laenude tagasimaksetest, mistõttu eluasemelaenuportfell vähenes ligi 200 miljoni krooni võrra.
Rahvusvahelise finantskriisi poolt põhjustatud laenuturu piirangute ohte Eesti pangandussüsteemile leevendavad vähenenud laenunõudlus ja eraisikute säästmine. Tulenevalt majanduse kohandumisest püsib laenunõudlus tagasihoidlik kogu 2009. aasta jooksul.
Eesti eraisikute ja ettevõtete hoiused suurenesid detsembris 2,1 miljardi krooni ehk 2 protsendi võrra 106 miljardi kroonini. Aasta jooksul tõusnud hoiuseintressimäärad on suurendanud tähtajaliste ja säästuhoiuste osakaalu, mis eraisikute ja ettevõtete osas tõusid detsembri lõpuks vastavalt 60 ja 41 protsendini hoiuste mahust.
Säästmist on suurendanud ka eraisikute ja ettevõtete ettevaatlikkus tuleviku suhtes. Kuigi rahvusvaheliste rahaturu intressimäärade alanemise mõjul on vähenemas ka kroonihoiuste intressimäärad, püsib eraisikute ja ettevõtete soov koguda sääste pangahoiustel.
Pankade keskmine kapitali adekvaatsus moodustas detsembris 18,8 protsenti ja on kogu viimase poole aasta jooksul püsinud oluliselt kõrgemal kohustuslikust 10 protsendi määrast. 2008. aastal teenisid Eestis tegutsevad pangad ligikaudu 4 miljardit krooni puhaskasumit.
Seotud lood
Eesti ettevõtetele ja eraisikutele
väljastatud laenu- ja liisingujääk vähenes märtsis 1,7 miljardi krooni ehk 0,6
protsendi võrra, teatas Eesti Pank.
Eesti pangaliidu esimehe Aivar Rehe arvates
peame praegu võitlema selle eest, et laenuraha juurdekasv säiliks.
Eestis pankade laenu- ja liisingportfelli
maht kasvas eelmisel aastal 7,3 protsenti.
Uute laenude intressimäär on Eesti Panga
teatel praegu 2007. aasta keskpaiga tasemel.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.