Islandi valitsus astub tagasi

"Mul on tõesti kahju, et me ei suutnud selle koalitsiooniga jätkata. Usun, et see oleks olnud parim lahendus," ütles Haarde.

Teade Haarde parempoolse Iseseisvuspartei ja Sotsiaaldemokraatide koalitsiooni kärisemisest tuli pärast seda, kui tänased kõnelused partnerite vahel ummikusse jooksid.

„Kõige olulisem on, et me jätkaksime IMFiga kokku lepitud majandusprogrammi täitmist ja et me välismaalima silmis rohkem usaldust ei kaotaks,“ ütles Haarde. „Ma kardan, et järeleandmine ja anarhia vähendaksid meie usaldusväärsust ning majandusprogramm ei annaks nii efektiivset tulemust kui peaks,“ jätkas ta.

Läinud reedel teatas Haarde, et on valmis korraldama sügavas finants- ja majanduskriisis Islandil maikuus ennetähtaegsed valimised. Islandlased jätkasid aga nädalavahetusel proteste, nõudes valitsuse kohest tagasiastumist.

Islandlased on protestinud igal nädalavahetusel läinud aasta oktoobrikuust saadik, mil Islandi pankade kollaps viis rahvusvaluuta vabalangusesse ja sundis jõuka riigi IMFilt abi paluma. Rahvale teeb viha, et ei valitsus ega keskpank pole juhtunu eest vastutust võtnud.

Alanud aastal prognoosib Islandi rahandusministeerium SKP langust pea 10% ning mullu veel kaduvväikese tööpuudusse kasvu 7,8%le.

Haarde Iseseisvuspartei, mis on võimul olnud 1991. aastast ning Sotsiaaldemokraatidega koalitsioonis 2007. a maist, oli Islandi pangandusturu liberaliseerimise eestvedajaid. Islandi pangad kasvatasid oma varad kümme korda suuremaks Islandi SKPst, kuid valitsus ei sekkunud. Mullu oktoobris lõppes see avantüür krahhiga kogu riigi jaoks, kui valitsus oli sunnitud võlakohustustega hätta jäänud pangad riigistama.

Viimased arvamusküsitlused näitavad Islandil suurt toetuse kasvu vasakpoolsete roheliste parteile, kes tahavad uusi kõnelusi IMFi abipaketi tingimuste üle ning kes ei toeta Islandi liitumist Euroopa Liiduga. Majanduses propageerib see partei Geir Haarde vabaturumajanduse asemel suuremat riigi sekkumist.

„See (valitsuse tagasiastumine - toim.) on pigem hea uudis, kuna annab meile rohkem selgust. Ilmne on, et vasakleer saab valimistel väga hea tulemuse,“ kommenteeris agentuurile Reuters Danske Banki vanemanalüütik Lars Christensen. „Ma tahaks loota, et järgmine valitsus peab kinni IMFiga sõlmitud kokkuleppest, kuna muidu oleks Islandi majanduse tulevik veel kõledam,“ jätkas ta.

Christenseni sõnul on suur poliitiline risk, et majanduses kasvab riigi roll ning et inimesed teevad kriisist valed järeldused. „Võib-olla saame näha samasugust interventsiooni ja sekkumist nagu 1970nendatel ja 80nendatel aastatel, mil Islandil olid tööpuuduse ja inflatsiooniga väga suured probleemid.“