Eestil tuleb valida, kas lepime
elatustaseme olulise langusega või devalveerime krooni, leiab majandusekspert
Raivo Vare.
Kui me palkade ja hindade alandamisega – aga see tähendab ka elatustaseme alandamist – praegu lõpuni kaasa ei lähe, siis see tähendab, et me devalveerime krooni ja enne kui me eurole üle läheme, ütles Vare.
"Ma tahaksin uskuda, et see ei juhtu enne, kui toimub eurole üleminek, sest sel hetkel see saab juhtuda tehniliselt väga kergesti," kommenteeris ta devalveerimise võimalikkust videointervjuus Eesti Ekspressi ajakirjaniku Toivo Tänavsuu blogis.
Kuigi Eesti krooni kurss euro suhtes on fikseeritud, otsustavad lõpliku eurole ülemineku kursi Euroopa Liidu rahandusministrid, nende seas ka Eesti rahandusminister.
Raivo Vare sõnul hakkavad Eesti majanduslikud näitajad ja välisbilanss seoses dollari ja naela kukkumise ning euro ja sellega seotud krooni tugevnemisega halvenema, sest osa ekspordist muutub konkurentsivõimetuks.
"Kui suur on meie võimekus seda elatustaseme halvenemist ja hindade ja palkade langust välja kannatada, sest sellel on ka poliitiline dimensioon, eriti eesseisva permanentse valimisperioodi foonil," küsis Vare.
Eestis toimuvad tänavu Euroopa Parlamendi ja kohalike omavalitsuste valimised.
Seotud lood
Devalveerimine ei anna Eestile midagi, kuna
muudaks odavamaks vaid tööjõu hinda, ütles Briti-Eesti Kaubanduskoja seminaril
Eesti Panga asepresident Andres Sutt.
Peaminister Andrus Ansipi sõnul on rumalad
need, kes arvavad, et devalveerimisest võiks olla kasu, sest devalveerimine
lööks Eestil vaid jalad alt.
Kõige mustema stsenaariumi korral võib
Swedbank kaotada veel 56 miljardit Rootsi krooni, kirjutab Merrill Lynch värskes
analüüsis. 48 miljardit Rootsi krooni kahjumit tuleks Balti riikidest võimaliku
devalveerimise korral, mille tõenäosust hindab pank 33%le.
Eesti ja Leedu peaministrid Andrus Ansip ja
Andrius Kubilius kinnitasid täna, et vaatamata maailma finantskriisile on Balti
regioonis esmatähtis jätkata eurole üleminemist.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.