Euroopa Komisjon heidab Eestile ette tööturu paindumatust

Eestile on raportis üks konkreetne soovitus: „kiirendada uue tööturu seaduspaketi elluviimist ning suurendada avaliku sektori tööturu meetmete efektiivsust, eelkõige aktiivseid tööturu meetmeid konkreetsetele abivajajatele, eesmärgiga aidata kaasa tööturu üleminekuperioodile.“

Raport pidi ilmuma juba 16. detsembril, mil seda tutvustas Eestis viibinud ELi ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi väike- ja keskettevõtluspoliitika direktor Maive Rute.

„Tööjõuturu suhteline paindumatus on asjaolu, mis vähendab ettevõtjate valmisolekut töökohti luua ning mis eriti avaldab mõju võimalikele investoritele, kes vaatavad piirkonna atraktiivsust. Meie senine seadusandlus oli ELi tasemega võrreldes suhteliselt paindumatu," kommenteeris Rute toona Komisjoni soovitusi.

Rute sõnul leiavad analüütikud, et Eesti uue tööseadusandluse paketi vastuvõtmine annab turgudele väga hea stiimuli ning investoritele täiendava boonuse Eestit vaadata.

Komisjon märgib tänases raportis Eestit puudutavas peatükis, et Eesti avaliku sektori finantsolukord on „märkimisväärselt halvenenud“ ning et „Eesti peaks pingutama eelarve tasakaalustamise suunas“.

Prognoositakse tööpuuduse kiiret kasvu, kus eriti raske on tööd leida vanematel inimestel ja noortel. Komisjon leiab, et tööturu paindlikkust lisavate strukturaalsete reformide osas on Eesti majanduspoliitikas täna veel vajakajäämisi. Seda eriti aktiivse tööturu poliitika osas, mis aitaks pidurdada hinnatõusu ja palgainflatsiooni.

Raport märgib ära ka ekspordi suure tähtsuse Eesti majandusedus. „Kiiremas korras on vaja läbi viia strukturaalsed reformid, et toetada ressursside ümbersuunamist eksportivatesse sektoritesse,“ märgib raport. Samuti tuleb jätkata investeeringuid teadus- ja arendustöösse, et korvata konkurentsivõime kaotust tööjõumahukates sektorites ning tagada Eesti majanduse kasv keskmises ja pikas perspektiivis.

Ja taas kordab raport, et halvenev olukord tööturul nõuab suuremat tähelepanu aktiivsele tööturu poliitikale ning elukestvale õppele, et reageerida kiiresti tööturu muutunud nõudmistele. Konkurentsivõime taastamiseks on oluline jälgida, et palgatõusid oleksid tihedamas kooskõlas tootlikkuse tõusuga, märgib raport. Ja kordab jälle, et Eesti „tööturg peab muutuma paindlikumaks“.

Makromajandusliku stabiilsuse parandamiseks on oluline ajada kindlakäelist eelarvepoliitikat, toimivat konkurentsipoliitikat ning energiapoliitikat, kus suurem rõhuasetus on energia säästul, märgib raport.

Eesti on Komisjoni raportis neid riike, kellele Komisjonil on kõige vähem n.ö konkreetseid märkusi/soovitusi. Võrdluseks on Läti ja Leedu puhul välja toodud neli konkreetset valdkonda, kus riik peaks senisest enam pingutama. Luksemburgi, Taani, Soome ja Rootsi kohta pole Komisjonil ühtegi "märkust".