Euroopa Komisjon heidab Eestile ette tööturu paindumatust

"See teema on Eestis teiste majandusvaldkondadega võrreldes olnud suhteliselt kehvemal järjel ja ta on hakanud mõjutama Eesti konkurentsivõimet," põhjendas ELi ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi väike- ja keskettevõtluspoliitika direktor Maive Rute, miks komisjon just tööturule osutab.

"Tööjõuturu suhteline paindumatus on asjaolu, mis vähendab ettevõtjate valmisolekut töökohti luua ning mis eriti avaldab mõju võimalikele investoritele, kes vaatavad piirkonna atraktiivsust. Meie senine seadusandlus oli ELi tasemega võrreldes suhteliselt paindumatu," ütles Rute.

Rute sõnul leiavad analüütikud, et Eesti uue tööseadusandluse paketi vastuvõtmine annab turgudele väga hea stiimuli ning investoritele täiendava boonuse Eestit vaadata.

Vastates küsimusele, mille poolest on paindlikum tööturg hea töövõtjale, ütles Rute, et paindlike tööjõulepingutega riigis on ettevõtjad valmis rohkem pakkuma erinevaid töötamise võimalusi – lühiajalisi, poole kohaga lepinguid. Nii on näiteks ka noortel kergem kuskilt peale hakata, kasvõi poole kohaga, et hiljem tänu saadud kogemusele juba täiskohaga tööle hakata.

Samas rõhutas Rute, et komisjon ei hinda üksi uut seadust, vaid toonitab ka seda, et paralleelselt tuleb riigil rakendada aktiivseid tööturu meetmeid, mis pakuvad täiendõpet ja koolitust. "Ainuüksi seadusest ei piisa. Vaja on ka riikliku aktiivset abi tööta jäänud inimestele," ütles Rute.

Tööandjate keskliidu juhi Tarmo Kriisi sõnul on Eesti uus töölepingu seadus pigem tulevikku suunatud, tänases majanduslanguses see enam koondamiskuludes olulist kokkuhoidu ei anna. "Seadus on suunatud tõusulaine kiireks taastumiseks," ütles Kriis. "Täna aitab see ehk vaid neid, kes on koomaletõmbamisega hilja peale jäänud – ehitusettevõtteid, kel on veel suuremaid projekte või avaliku sektori hankeid. Väikefirmad koondavad ilma uue seaduse toeta," jätkas ta.

Teiste soovituste seas mainib Euroopa Komisjon Eesti ekspordivõimekuse tõstmist, et rohkem oleks häid innovaatilisi tooteid ja teenuseid, mida eksportida. See eeldab muuhulgas töötajate innovatsioonivõimekuse tõstmist ehk investeeringuid nende oskuste parandamisse.

Makromajanduse vallas soovitab komisjon Eestile inflatsiooni ohjamist ja kindlamakäelist fiskaalpoliitikat, et eelarvedefitsiit jääks alla 3% taset SKPst. See eeldab avaliku sektori palgatõusu kontrolli ning sama kontrolli erasektoris, kus palk on kasvanud tootlikkusest kiiremini.

Samuti soovitab komisjon Eestil suuremat tähelepanu energiatõhususele ja –säästlikkusele. Sinna võiksid minna avaliku sektori investeeringuid ning siit võiks ettevõtted leida uusi tooteid ja teenuseid.

Täna on Eestis vaid 16% firmadest rakendamas energiasäästu meetmeid, ütles Rute. Euroopa Liidu keskmine on 29%, mis Rute sõnul on samuti liiga madal näitaja.

Maive Rute