78 miljoni kroonist võlakirjade mahtu ja
27,5miljonilist maksuvõlga arvestades võiks Q Vara saneerija teenida
saneerimistasu alammäära arvestades ligi 2,4 miljonit krooni.
Kohtu deposiiti tuli ettevõttel kanda aga vaid 80 000 krooni.
Saneerimistasu minimaalseks suuruseks on üks protsent saneerimiskavaga ümber kujundatavate nõuete kogusummast. 5 miljoni krooni ja suurema võlakoorma puhul on alam- ja ülemmääraks 2,25 ning 2,6% nõuetest. Tasu suuruse otsustab kohus arvestades saneerimisnõustaja töömahtu, töö keerukust, võlausaldajate ja töötajate arvu ning nõustaja pingutuste tulemuslikkust.
Jaanuari algul määras Harju maakohus Q Vara saneerimisnõustajateks pankrotihaldur Katrin Prüki ning vandeadvokaadi vanemabi Ene Ahase advokaadibüroost Lillo ja Lõhmus. Saneerimisnõustajad peavad tagama saneerimiskava vastuvõtmise hiljemalt 18. veebruariks. Võlausaldajaile tuleb see kinnitamiseks esitada 6. märtsiks.
Ühtlasi peatas kohtunik kuni saneerimiskava kinnitamiseni Q Vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused. Q Vara pidi kolme tööpäeva jooksul kandma kohtu deposiiti 80 000 krooni saneerimisnõustajate tasuks ja nende tehtavate kulutuste katteks.
Suuremastaabilist kinnisvaraäri ajanud Q Vara emiteeris 2006. aasta sügisel 78 miljoni kroonises mahus võlakirju, mis tulnuks lunastada tänavu 12. jaanuaril. Ettevõttel polnud selleks aga raha. Võlgu on jäädud ka pankadele, koostööpartneritele ning maksuametile.
Seotud lood
Vahetult enne aastavahetust kohtult
saneerimiskaitset palunud kinnisvarafirma Q Vara küsib võlakirjainvestoritelt
neljaaastast armuaega ning õigust laene tagasi maksta siis, kui neile
kinnisvara müügist raha laekub.
23. jaanuaril kehtima hakanud korra järgi
saavad saneerimisnõustajad ettevõtete elluputitamise eest küsida 200 tuhat
krooni ja rohkem. Nõustaja teenistus sõltub kuluvast ajast,
elustamisvõtetest ning kvalifikatsioonist.
aripaev.ee küsitletud advokaadid
ütlesid, et juhtimiskonsultandi tööga sarnanev saneerimine on reeglina ka
kopsakat tasu väärt.
Q Vara saneerimisnõustaja Ene Ahase sõnul
on saneerimisprotsess ettevõttele heaks kaitseks võlausaldajate eest, samas
loodab ta, et võimalust ettevõte taas käivitada kurjasti ära ei kasutata.
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.