23. jaanuaril kehtima hakanud korra järgi
saavad saneerimisnõustajad ettevõtete elluputitamise eest küsida 200 tuhat
krooni ja rohkem. Nõustaja teenistus sõltub kuluvast ajast,
elustamisvõtetest ning kvalifikatsioonist.
Seejuures reguleerib saneerimisnõustaja sissetuleku alam- ja ülempiiri protsent nõuete kogusummast. Kehtivad järgmised protsendid.
Justiitsministeerium võimaldas samas nii alam- kui ülemmäärast mööda minna. Nimelt sätestati, et saneerijale tohib ka vähem maksta, kui tasu alammäär ei vasta saneerimisnõustaja töö mahule ja keerukusele. Kohtul on lubatud rohkem maksta, kui saneerimisnõustajal tuleb teha palju ja keerulist tööd, võlausaldajaid on palju, nõustaja kulutab suurema osa ajast võlglase töötajatele, on täitnud oma ülesandeid tulemuslikult või muudel kohtu arvates põhjendatud juhtudel. Millistel, ei täpsustata.
Aastase järelevalve eest saab saneerimisnõustaja summa, mis vastab viiendikule kehtestatud tasumäärast.
Saneerimisnõustaja tasusid reguleerib justiitsminister Rein Langi 9. jaanuari määrus, mis kannab pealkirja "Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad." Sellega saab tutvuda
Riigiteatajast.
Saneerimisnõustajale maksab tasu ümberkujundamist vajav ettevõte.