Ettevõtjad paluvad abiga kiirustada

"Räägitakse küll, et peaks eksporti toetama, aga praegu on see mõttetute piirangutega välistatud, vähemalt meie jaoks," kommenteeris ASi Mainor nõukogu esimees Ülo Pärnits, kelle sõnul võiks ühe suure grupi ettevõtteid vaadelda eraldi.

Pärnits lausus, et kuna grupil on palju kinnisvara, siis liigitatakse kogu grupp kinnisvarafirma alla ja näiteks metallitööstusettevõttele Dvigatel Regital ja mööblivabrikule Askale Skandinaaviast laenu ei anta. Teine probleem, mis Eestis tema sõnul on esile kerkinud, on see, et kuna grupi põhinäitajad on suuremad, kui KredExist tagatise saamiseks väiksematele ja keskmistele ettevõtetele ette nähtud, siis on laenu taotleval firmal tagatise saamine ka välistatud.

Pärnits lausus, et riik võiks abipaketi kitsendused üle vaadata, sest grupi mõnel ettevõttel oleks vaja leida käibevahendeid juurde, kui tahta eksporditoodangut aastas kaks korda suurendada.

"Kui tahavad abistada, siis peab iga variandi läbi vaatama, ja kui on firma taust korralik, peaks olema hiljemalt kuu aja jooksul vastus ja raha käes," avaldas puitkilbitootja ASi Textuur tegevdirektor Arno Jõgi arvamust riigi abipaketi kohta. Tema hinnangul on siiamaani olnud riigiabi taotlemine väga bürokraatlik.

"Ma ei saa aru, kuidas saab kuus kuud asjade üle otsustada," tõi Jõgi näite Keskkonnainvesteeringute Keskusest abi taotlemise aja kohta. "Kui me erasektoris otsustaksime ka nii kaua, oleksime ammu põhjas. Kriisi ajal peavad olema otsused väga kiired."

Bürokraatiat ei saa Jõgi sõnul ka välistada, aga firmad on Eesti väikesel turul ju teada-tuntud.

"Kui võtad bilansi ette ja vaatad finantskava, siis seisukorrast arusaamine ei tohiks ju finantsspetsialistil kuid aega võtta. Sellest peaks ju kiirelt aru saama, kas on mõtet aidata või ei ole, kas on vara taga või niisama Luhvti-Kusti," rääkis Jõgi.

Jõgi märkis, et pidevalt reklaamitakse, et antakse abi, aga kui küsima lähed, siis ilmnevad igasugu punktid, mille pärast ei saa anda. "Kui midagi jagatakse, eks me püüame ka oma käpakese välja sirutada," arvas Jõgi siiski, kui pakett peaks tõesti ellu viidama.

Jõgil oleks enda sõnul kindlasti hea meel, kui nende klientidele, kes Textuurile võlgu on, raha antakse. "Ma loodan, et on ka vajadus selliste investeeringute järele ja et eksport leiab endale väljundi, sest kui ei ole väljundit, siis ei ole kellelgi põhjust investeeringuid teha ja neid laene võtta," rääkis Liviko juht Janek Kalvi pakutavatest abimeetmetest.

Iseenesest on taoline riigi initsiatiiv tema arvates aga praegusel ajal vägagi tervitatav."Ekspordi finantseerimisskeemis on raha saamine vaid üks osa, aga kõige suurem osa selles on ikkagi turu taha saamine ja reaalse ekspordiväljundi leidmine. Eksport ei ole praegu ainult raha taha toppama jäänud," toonitas Kalvi.

Kalvi lisas, et Eesti ettevõtjatel jääb vajaka teadmistepagasist ja ennekõike suhetevõrgustikust ning võõra äriruumi tundmisest, aga need on tihtipeale kõige olulisemaid ärifaktoreid ekspordi juures. Toode võib isegi olla täiesti hea ja kvaliteetne, aga ettevõte ei suuda jõuda potentsiaalse kliendi või edasimüüja juurde, lisas ta. "Kui riik töötaks välja programmi, kuidas Eest ettevõtjad saaksid värvata välismaalt spetsialiste, kes aitaksid eksporditegevuse alustamisel, siis sellest võiks abi olla," pani Kalvi ette.

Suur roll pankadel ja KredExil

Investeerimispankur Rain Tamm ja Baltika juht Meelis Milder toonitavad KredExi ja pankade suurt rolli.

"Põhimõtteliselt võttis valitsus tugipaketi väljatöötamisega õige suuna ning globaalsete arengute taustal tundub paketi maht (2,4% 2009. aasta oodatavast SKPst - toim) samuti mõistlik," kiitis Tamm ideed ning lisas, et toetusraha tuleb kiirelt ja sihtotstarbeliselt kasutusele võtta.

"Nagu öeldakse, on saatan peidus detailides. Liiga jäigad või ebarealistlikud tingimused raha kasutamisele ei vii soovitud tulemusteni," lisas Tamm.

Plaanitud meetmete teostus on kõige kriitilisema tähtsusega, sõnas Tamm. "Näiteks tuleb läbi mõelda kõik võimalikud kitsaskohad pankade riigipoolsel rahastamisel," märkis ta.

"Näeme ka GILDi projektide põhjal, et pangad ei laena ettevõtetele KredExi tagatisel. See viitab vajadusele suurendada KredExi haldussuutlikkust ja seda võiks teha mõne endise kommertspankuri juhtimisel," soovitas Tamm.

Eksportivate ettevõtete abipakett on tervitatav ja oluline, kuid see on hea vaid siis, kui see kiiresti ja suures mahus käima lükatakse, ütles Baltika juht Meelis Milder.

"Sihtrühm - põhiliselt eksportivad ettevõtted - on ka piiratud valikute juures ainuõige! Suuruse osas: summad, sihtrühm ja selgitused suunatud väike- ja keskmistele ettevõtetele, mis on ju ilmselt õige, kui eesmärgiks on piiratud vahendeid jagada võimalikult paljudele hädasolijatele. Samas võib mitmete suurettevõtete mõju riigile olla piisav, et oleks paketis ka näha, mis sel juhul ette võetakse, kui tekivad probleemid," rääkis Milder.

"Kaks olulist märkust veel. Programm on hea vaid siis, kui ta ka realiseeritakse, sealjuures kiiresti ja suures mahus. Ja teiseks, suurimad võimalused on pankadel ja siin võiks riik üritada kontrollida, kas ettevõtluse laenu/garantiide tase pankades püsib," lisas ta.