Teiste, sealhulgas Eestiga võrreldava
suurusega riikide näitel on selge, et ka Eestis on kartelle. Nad võivad olla
väikesed, kuid nad on siiski olemas, kirjutas vandeadvokaat Tanel Kalaus oma
arvamuses Äripäevale.
Hiljutistes aruteludes (“Vale ajastus kartelliga võitluseks”, ÄP, 19.02) on Kalause sõnul väidetud, et isegi kui keegi üritab praegu midagi kokku leppida, siis majanduslanguse tõttu need kokkulepped lihtsalt ei pea.
„Erinevalt neist, kes seetõttu peavad leebusprogrammi juurutamise ajastust valeks, olen mina hoopis seda meelt, et just sellises olukorras tulebki leebusprogramm võimalikult kiiresti juurutada,“ kinnitas Kalaus, tuues põhjenduseks, et tavaolukorras on leebusprogrammi toimimiseks vaja, et ettevõtjad tunnetaksid väga selgelt range karistuse reaalse kohaldamise ohtu.
„Kuid olukorras, kus kõik ettevõtjad võitlevad enda püsimise nimel, on senistest ebaseaduslikest kokkulepetest lahtiütlemine ja nendest teatamine oluliselt tõenäolisem.
Aeg ei pruugi olla soodne kartellide tekkeks, kuid nende vastu võitlemiseks küll,“ kirjutas ta.
Seotud lood
Majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan
Parts räägib homme riigikogus keskerakondlaste arupärimisele vastates Eesti
kartellidest. Muuhulgas viidatakse arupärimises, et Toomas Lumanile kuuluv Eesti
Ehitus ehitab Tallinna Sadama objekte just tänu kartellikokkulepetele.
Justiitsminister Rein Lang viis tänasele
valitsuse istungile seaduseelnõu, millega elavdatakse võitlust raskete
kartellikuritegude vastu nn leebusprogrammi abil.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”