Tallinna endist linnavaraameti juhti,
praegust ärimeest Rene Kuulmanni kummitab maksuametnike sõnul 341
165,79kroonine maamaksuvõlg. Kuulmann lubab, et selleks ajaks, kui Äripäeva
lugu ilmub, on võlg makstud.
Maksu-ja Tolliameti andmetel on Eesti suuremad maamaksuvõlglased ettevõtja Rene Kuulmann 341 166kroonise, PIMP Production OÜ üks omanikest Erkki Ankro 95 476kroonise - lisaks on Ankrol 43 341kroonine intressi- ja 28 812kroonine sotsiaalmaksuvõlg - ja eraisikuna pankrotti läinud Gunnar Piho 88 569kroonise maamaksuvõlaga.
"Tekkis mingi arusaamatus. Lähen seda täna kohe maksma. Maksed ja arveid on nii palju, et ei suuda neid kogu aeg jälgida. Vahel läheb meelest ära. Paberite ja dokumentide vool on nii suur kogu aeg. See võlg ei ole põhjustatud makseraskustest, vaid... Kuidas nüüd öelda!? Kiiretest aegadest ja... Mina mäletasin, et see on ette ära makstud, aga tuli välja, et viimase kuu osa oli maksmata. Inimlik eksitus, mis muud," selgitab Kuulmann.
Kuulmann rõhutab, et teda ei ole selle võla tekkimise pärast mõtet häbiposti naelutada.
"Selleks ajaks, kui Teil lugu ilmub, on võlg tasutud. Ärge hakake kirjutama mingit totaalset jura. Mul ei ole seda vaja. Enda arvates olen elektroonilise maamaksuteate tellinud, aga tuleb välja, et ikka ei ole. Aga nüüd olen kirjalikud maamaksuteated kätte saanud.
Kinnistusregistri järgi on Kuulmannil 45 kinnistut üle Eesti.
Sellest, mitu inimest ja firmat on Eestis maamaksuvõlaga kimpus ja mitmekümne miljoni kroonini nende võlg küünib, loe juba esmaspäevasest Äripäevast!
Seotud lood
Tallinna halduskohus ei rahuldanud ettevõtja Rene Kuulmanni kaebust maksuameti otsusele, millega oli jäetud tema taotlus maksuvõla ajatamiseks rahuldamata, teatas ERR.
Tuntud ärimees ja kunstikoguja Rene Kuulmann müüs linnale 7 maatükki Pirital.
Kahtede valimiste eel aktiviseerunud
parteipoliitikud tulevad tänavatele. Täna tutvustab Isamaa ja Res Publica Liit
Tallinna kaubanduskeskuste juures ja muudes avalikes kohtades enda ettepanekut
vabastada kodualune elamumaa maamaksust.
Suur 11-kordne spaahotell valmib järgmise
aasta kevadeks. Praegu asub samas kohas tühjalt seisev telliskivihoone,
mälestusmärk kunagi nõukogude aja lõpul alustatud sanatooriumiehitusest.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.