• OMX Baltic0,07%271,68
  • OMX Riga0,79%869,3
  • OMX Tallinn0,08%1 733
  • OMX Vilnius0,07%1 065,48
  • S&P 500−0,65%5 932,26
  • DOW 30−0,6%42 733,88
  • Nasdaq −0,65%19 592,87
  • FTSE 100−0,35%8 121,01
  • Nikkei 225−0,96%39 894,54
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%114,94
  • OMX Baltic0,07%271,68
  • OMX Riga0,79%869,3
  • OMX Tallinn0,08%1 733
  • OMX Vilnius0,07%1 065,48
  • S&P 500−0,65%5 932,26
  • DOW 30−0,6%42 733,88
  • Nasdaq −0,65%19 592,87
  • FTSE 100−0,35%8 121,01
  • Nikkei 225−0,96%39 894,54
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%114,94
  • 10.03.09, 18:35
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Analüütik: surutise tipp oli möödunud aastal

Danske Capitali vanemanalüütiku Bo Christenseni sõnul oli surutise tipp möödunud aasta neljandas kvartalis. Peale seda kukkus kõik kolinal kokku.
„Möödunud aasta neljanda kvartali šokk oli tõsine ja kiire, see toidab ennast ja jätkub veel mõnda aega. Surutise tipp oligi möödunud aasta neljandas kvartalis. Peale septembrit kukkus kõik kolinal kokku,“ lausus Christensen.
Enne 2008. aasta septembrit oli analüütiku sõnul majandus aeglustumas, kuid peale septembrit kukkusid kõik skaalad alla. „Kui me arvasime, et meil oli 2007. aasta lõpp ja 2008. aasta alguses kriis, polnud see võrreldav sellega, mis juhtus 2008. aasta septembris. USA võimaldas Lehman ja Brothersil pankrotti minna, peale seda plahvatas kogu olukord. Suur osa maailma finantssüsteemist kukkus peale seda kokku,“ lausus analüütik.
Analüütiku sõnul on 70% eksporti finantseeritud akreditiiviga. Kui pangad enam üksteist ei usalda, ei saa ärimehed akreditiivi kasutada. „Kui Hiina ja USA pangad teineteist näiteks enam ei usalda, kui ei usuta, et pank on veel ka homme olemas, äri ei toimu,“ selgitas Christensen.
„15 tuhat miljardit dollarit on USA leibkondade võlgnevused, peamiselt kodulaenud. Pangad pakkusid laenu ka neile inimestele, kes seda varem ei saanud. Tegemist oli kinnisvaramulliga. Nii kaua kuni hinnad tõusid, oli olukord hea, kuid kui hinnad asusid langema, siis... täna oleme me siin,“ märkis Christensen.
Viimasel neljal aastal tõusis Eesti erasektori koguvõlgnevus SKPga võrreldes väga kiiresti. „Toormehinnad, finantskriis, suured kahjumid, mis olid seotud USA kinnisvaraturuga. Käes on majandussurutis. Inimesed ei tea, millest nad räägivad kui ütlevad depressioon,“ lausus analüütik. Christenseni sõnul oli USAs tööpuudus rohkem kui 25%, aktsiaturg langes 90%. „Depressioon on väga negatiivne ja sellest toibumine nõuab aega,“ ütles analüütik.
Christenseni sõnul on Hiina käitunud muust maailmast erinevalt. Kui arenenud riikides võeti järjest rohkem laenu, Hiina säästis. „Hiina on oma võlakoormat vähendanud, hiina kommunistlik partei kontrollib nelja suuremat kommertspanka, mis omakorda kontrollivad 80% sealsest finantsurust,“ rääkis analüütik. Kui USAs on kodulaenu raske saada, siis Hiina tuleb praegu vaid minna ja võtta.
Rääkides Balti riikidest mainis analüütik, et seis näeb hirmuäratav välja. „Ma ei pea ütlema, et asi näeb hirmuäratav välja. Majanduskasvu hoost on suur osa kadunud. Kuigi praegu on seis negatiivne, siis seda oli vaja. Majanduses toimuv ei saanud olla jätkusuutlik, varem toimuv tekitas majandusele ka suure surve,“ lausus Christensen.
Kokkuvõtvalt lausus analüütik, et majandussurutis kestab terve 2009. aasta, samuti langevad siis paljud hinnad ja inimeste ostujõud paraneb. Mõnedes riikides saab Christenseni sõnul olema ka märkimisväärne majandussurutis. Kuigi surutis ei kesta arvatavasti 10 aastat nagu 1930ndatel aastatel, on siiski raske. „Praegu peab jääma kaitsepositsioonile, ei tasu palju riske võtta. Kunagi hakkavad asjad nagunii tõusma. Säilitage külm närv, kaine talupojamõistus ja nähke praegust olukorda võimalusena,“ lisas ta.

Seotud lood

Uudised
  • 10.03.09, 20:40
Käo: kui riik kaasa ei tule, ootab meid kaks lööki
Sampo Liidrite Foorumil ütles ettevõtja Jüri Käo, et kui riik ettevõtjatega kulubaasi lihvimisel kaasa ei tule, võib Eestit oodata kaks lööki - deflatsioon ja devalveerimine, viimase Käo ise küll heal meelel välistaks.
  • ST
Sisuturundus
  • 30.12.24, 08:00
Miks tasub laenupakkumisi võrrelda?
Tulev aasta toob ettevõtjatele hulganisti lisakulusid erinevate maksude ja seadusemuudatuste näol. Kindlasti tuleb tegeleda kulude kärbetega hoidmaks jätkusuutlikku konkrurentsieelist turul. Selleks peab olema esimene samm taotleda paremad krediidi rahastuse tingimused. Pane rahastajad proovile laenuvõrdlusportaalis Sortter!

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele